[go: up one dir, main page]

EE201300027A - Mikroorganism Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 ja selle kasutamine - Google Patents

Mikroorganism Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 ja selle kasutamine

Info

Publication number
EE201300027A
EE201300027A EEP201300027A EEP201300027A EE201300027A EE 201300027 A EE201300027 A EE 201300027A EE P201300027 A EEP201300027 A EE P201300027A EE P201300027 A EEP201300027 A EE P201300027A EE 201300027 A EE201300027 A EE 201300027A
Authority
EE
Estonia
Prior art keywords
feed
silage
ncimb42150
lactobacillus plantarum
fermentation
Prior art date
Application number
EEP201300027A
Other languages
English (en)
Inventor
Andres Olt
Helgi Kaldmäe
Olav Kärt
Meelis Ots
Epp Songisepp
Merle Rätsep
Kristiina Kokk
Jelena Stsepetova
Siiri Kõljalg
Original Assignee
OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus
Priority date (The priority date is an assumption and is not a legal conclusion. Google has not performed a legal analysis and makes no representation as to the accuracy of the date listed.)
Filing date
Publication date
Application filed by OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus filed Critical OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus
Priority to EEP201300027A priority Critical patent/EE05746B1/et
Priority to LTEP14752554.7T priority patent/LT3027734T/lt
Priority to EP14752554.7A priority patent/EP3027734B8/en
Priority to RU2016107018A priority patent/RU2645471C2/ru
Priority to JP2016530353A priority patent/JP6514201B2/ja
Priority to PCT/EE2014/000003 priority patent/WO2015014372A1/en
Publication of EE201300027A publication Critical patent/EE201300027A/et
Publication of EE05746B1 publication Critical patent/EE05746B1/et

Links

Classifications

    • A—HUMAN NECESSITIES
    • A23—FOODS OR FOODSTUFFS; TREATMENT THEREOF, NOT COVERED BY OTHER CLASSES
    • A23K—FODDER
    • A23K50/00—Feeding-stuffs specially adapted for particular animals
    • A23K50/10—Feeding-stuffs specially adapted for particular animals for ruminants
    • C—CHEMISTRY; METALLURGY
    • C12—BIOCHEMISTRY; BEER; SPIRITS; WINE; VINEGAR; MICROBIOLOGY; ENZYMOLOGY; MUTATION OR GENETIC ENGINEERING
    • C12N—MICROORGANISMS OR ENZYMES; COMPOSITIONS THEREOF; PROPAGATING, PRESERVING, OR MAINTAINING MICROORGANISMS; MUTATION OR GENETIC ENGINEERING; CULTURE MEDIA
    • C12N1/00—Microorganisms, e.g. protozoa; Compositions thereof; Processes of propagating, maintaining or preserving microorganisms or compositions thereof; Processes of preparing or isolating a composition containing a microorganism; Culture media therefor
    • C12N1/20—Bacteria; Culture media therefor
    • A—HUMAN NECESSITIES
    • A23—FOODS OR FOODSTUFFS; TREATMENT THEREOF, NOT COVERED BY OTHER CLASSES
    • A23K—FODDER
    • A23K10/00—Animal feeding-stuffs
    • A23K10/10—Animal feeding-stuffs obtained by microbiological or biochemical processes
    • A—HUMAN NECESSITIES
    • A23—FOODS OR FOODSTUFFS; TREATMENT THEREOF, NOT COVERED BY OTHER CLASSES
    • A23K—FODDER
    • A23K30/00—Processes specially adapted for preservation of materials in order to produce animal feeding-stuffs
    • A23K30/10—Processes specially adapted for preservation of materials in order to produce animal feeding-stuffs of green fodder
    • A23K30/15—Processes specially adapted for preservation of materials in order to produce animal feeding-stuffs of green fodder using chemicals or microorganisms for ensilaging
    • A23K30/18—Processes specially adapted for preservation of materials in order to produce animal feeding-stuffs of green fodder using chemicals or microorganisms for ensilaging using microorganisms or enzymes
    • C—CHEMISTRY; METALLURGY
    • C12—BIOCHEMISTRY; BEER; SPIRITS; WINE; VINEGAR; MICROBIOLOGY; ENZYMOLOGY; MUTATION OR GENETIC ENGINEERING
    • C12N—MICROORGANISMS OR ENZYMES; COMPOSITIONS THEREOF; PROPAGATING, PRESERVING, OR MAINTAINING MICROORGANISMS; MUTATION OR GENETIC ENGINEERING; CULTURE MEDIA
    • C12N1/00—Microorganisms, e.g. protozoa; Compositions thereof; Processes of propagating, maintaining or preserving microorganisms or compositions thereof; Processes of preparing or isolating a composition containing a microorganism; Culture media therefor
    • C12N1/20—Bacteria; Culture media therefor
    • C12N1/205—Bacterial isolates
    • C—CHEMISTRY; METALLURGY
    • C12—BIOCHEMISTRY; BEER; SPIRITS; WINE; VINEGAR; MICROBIOLOGY; ENZYMOLOGY; MUTATION OR GENETIC ENGINEERING
    • C12R—INDEXING SCHEME ASSOCIATED WITH SUBCLASSES C12C - C12Q, RELATING TO MICROORGANISMS
    • C12R2001/00—Microorganisms ; Processes using microorganisms
    • C12R2001/01—Bacteria or Actinomycetales ; using bacteria or Actinomycetales
    • C12R2001/225—Lactobacillus
    • C12R2001/25—Lactobacillus plantarum

Landscapes

  • Life Sciences & Earth Sciences (AREA)
  • Chemical & Material Sciences (AREA)
  • Engineering & Computer Science (AREA)
  • Zoology (AREA)
  • Health & Medical Sciences (AREA)
  • Polymers & Plastics (AREA)
  • Biotechnology (AREA)
  • Microbiology (AREA)
  • Organic Chemistry (AREA)
  • Wood Science & Technology (AREA)
  • Bioinformatics & Cheminformatics (AREA)
  • Genetics & Genomics (AREA)
  • Animal Husbandry (AREA)
  • Biomedical Technology (AREA)
  • Food Science & Technology (AREA)
  • Biochemistry (AREA)
  • Medicinal Chemistry (AREA)
  • Virology (AREA)
  • Tropical Medicine & Parasitology (AREA)
  • General Engineering & Computer Science (AREA)
  • General Health & Medical Sciences (AREA)
  • Physiology (AREA)
  • Molecular Biology (AREA)
  • Chemical Kinetics & Catalysis (AREA)
  • General Chemical & Material Sciences (AREA)
  • Birds (AREA)
  • Fodder In General (AREA)
  • Micro-Organisms Or Cultivation Processes Thereof (AREA)
  • Preparation Of Compounds By Using Micro-Organisms (AREA)

Abstract

Leiutis käsitleb isoleeritud mikroorganismi tüve Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150, mida kasutatakse sööda fermenteerimise kiirendamiseks, piimhappe kontsentratsiooni suurendamiseks, pH langetamiseks ja seeläbi sööda toitainete kadude vähendamiseks. L. plantarum TAK 59 alandab ammoniaaklämmastiku ja võihappe kontsentratsiooni söödas. Mikroorganismi kasutamine sileerimisel pärsib proteolüütiliste ja patogeensete mikroorganismide (klostriidide ja enteropatogeenide) toimet söödas. Lactobacillus plantarum TAK 59 sobib kasutamiseks nii kergesti, keskmiselt kui raskesti sileeritava haljasmassi korral sööda säilimisaja pikendamiseks.

Description

TEHNIKAVALDKOND
Leiutis kuulub biotehnoloogia valdkonda ning leiab kasutamist sööda valmistamisel. Leiutis käsitleb mikrobioloogilist silokindlustuslisandit ning selle kasutamist sööda fermenteerimise kvaliteedi ja seeläbi sööda kvaliteedi tõstmiseks.
TEHNIKA TASE
Tänapäevases kõrge piimatoodanguga täppispidamisega farmis on möödapääsmatu tagada loomadele aastaringne kvaliteetne põhisööt. Selliseks söödaks on kujunenud silo. Silo on fermenteeritud sööt, mis on saadud kõrge niiskusesisaldusega taimse materjali sileerimisel kontrollitud fermentatsiooni tingimustes (McDonald, P., Henderson, A. R. , Heron, S.J.E. 1991. The biochemistry of silage. 2nd ed. Chalcombe Publications, Marlow, Bucks UK, p. 340). Lisaks kõrrelistele ja liblikõielistele silokultuuridele fermenteeritakse teravilja, tervikkoristatud teravilja (sh mais), alkoholi- ja suhkrutööstuse kõrvalsaadusi (n praak, raba, pulp) jne.
Sileerimine on mitmete erinevate keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside ning nende koosmõjude kompleks. Sööda looduslikku fermentatsiooni on keeruline kontrollida. Kuid sileerimise all mõeldakse hapniku juuresolekuta toimunud piimhappelist fermentatsiooni (Rooke, J., A. and Hatfield, G., D., 2003. Biochemistry of Ensiling. In: Silage Science and Technology. D. R. Buxton, R. E. Muck, and J. H. Harrison, eds. American Society of Agronomy, Madison, Wisconsin, USA. pp. 95-139). See tähendab, et mikroorganismid, soovitavalt piimhappebakterid, fermenteerivad veeslahustuvaid süsivesikuid anaeroobsetes tingimustes orgaanilisteks hapeteks. Sobivates tingimustes toodetakse fermentatsiooni protsessil peamiselt piimhapet ning silo pH hakkab langema. pH alanemine surub alla mittesoovitud mikroorganismide toime ning selle tulemusena sööt säilub. Mida kiiremini silo pH tase langeb 4 juurde, seda kiiremini muutub sööt stabiilseks ja seda rohkem toitaineid säilitatakse.
Sileerimise edukus või raskus sõltub sileeritavast taimsest materjalist ja silo valmistamise tehnoloogilistest võtetest. Raskesti sileeritav on madala kuivaine ja veeslahustuvate süsivesikute sisaldusega ning kõrge puhverdusvõimega taimne materjal (Pahlow, G., Rammer, C., Slottner, D., Tuori, M. Ensiling of legumes,. In: Wilkins R. J. and Paul, C. (eds): Legumes Silages for Animal Production - LEGSIL. Braunschweig, FAL, 2002, pp.27-31). Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 429/2008 25.04.2008 järgi loetakse raskesti sileeritavaks taimset materjali, milles veeslahustuvate süsivesikute sisaldus on alla 1,5 protsendi, keskmiselt ja kergesti sileeritavaks vastavalt 1,5...3 protsenti ning üle 3 protsendi. Lisaks eelmainitule mõjutab sileerimist ja silo kvaliteeti suures ulatuses ka ilmastik. Halva ilma korral ei ole võimalik heintaimi närvutada, et suurendada nende kuivaine ja veeslahustuvate süsivesikute sisaldust ning vähendada puhverdusvõimet, st parandada heintaimede sileeritavust. Samuti soosivad rasked sileerimise tingimused mittesoovitud mikroorganismide (nt enteropatogeenid, klostriidid, batsillid, seened, listeeria) arengut, mis põhjustab sööda riknemist. Paraku silokultuuride optimaalses kasvufaasis koristamiseaegset ilmastikku me mõjutada ei saa. Samas sõltub silo keemiline koostis peamiselt just heintaimede kasvufaasist ning fermentatsiooni kvaliteedist. Hilises kasvufaasis koristatud heintaimedest valmistatud madala toiteväärtusega silo vähendab loomade toodanguvõimet, kuid riknenud sööta loomadele sööta ei tohi. Seega on silo kvaliteedi hindamiseks esmatähtsad just fermentatsiooninäitajad. Mida enamate näitajate alusel sileerimise edukust hinnata, seda parema ülevaate sööda kohta saab. Olulisemateks fermentatsiooninäitajateks (pole tähtsuse järjekorras) on etanooli, lenduvate rasvhapete (äädik-, propioon-, võihape jt.) ja piimhappe kontsentratsioon, pH ning ammoniaaklämmastiku sisaldus üldlämmastikus. See, millised fermentatsiooniproduktid sileerimisel tekivad, sõltub silokultuurist, silo valmistamise tehnoloogilistest võtetest, sileeritava materjaliga hoidlasse sattunud mikroorganismide populatsioonist, hoidla hermeetilisusest jt.
Sileerimisprotsessi positiivses suunas mõjutamiseks kasutatakse silokindlustuslisandeid. Silokindlustuslisandi (silage additive) all mõistetakse lisandit, mille kasutamisega parandatakse piimhappelist fermentatsiooni ning kiirendatakse pH alanemist sileerimisel ja/või inhibeeritakse taimse materjaliga hoidlasse sattunud mittesoovitud mikroorganismide toimet ning seeläbi välditakse nende elutegevuse tulemusel tekkida võivaid laguprodukte.
Enamlevinud silokindlustuslisandid on ensüümid, suhkrud, happed, soolad, bakterjuuretised jt. (Kung, L., Stokes, M. R., Lin, C. J., 2003. Silage additives. In: Silage Science and Technology. D. R. Buxton, R. E. Muck, and J. H. Harrison, eds. American Society of Agronomy, Madison, Wisconsin, USA. pp. 305-360).
Enamus silokindlustuslisandid ei ole universaalsed, vaid sileeritava materjali või probleemi spetsiifilised. See tähendab, et silokindlustuslisand sobib kas kergesti, keskmiselt või raskesti sileeritavate silokultuuride sileerimiseks, või surub alla seente või klostriidide jt sööda riknemist põhjustavate mikroorganismide toime.
Silokindlustuslisandite kasutamise eesmärk on soodustada soovitud fermentatsiooni ja/või alla suruda mittesoovitud mikroorganismide toimet ning seeläbi hoida ära toitainete kadusid. Fermentatsiooni pärssivad/piiravad keemilised silokindlustuslisandid, mis sisaldavad happeid, suurendavad sileeritava materjali happesust, või teisi kemikaale, mis inhibeerivad mittesoovitud mikroorganismide elutegevust. Rasketes sileerimise tingimustes kasutatakse tavapäraselt keemilisi silokindlustuslisandeid ning vähe on leidnud tõendamist bioloogilise silokindlustuslisandi positiivne mõju neis tingimustes. Bioloogilised silokindlustuslisandid,. mis sisaldavad suhkruid, ensüüme või piimhappebaktereid, soodustavad fermentatsiooni. Lisades silokindlustuslisandiga piimhappebaktereid, viiakse nende arvukus sileeritavas taimses materjalis domineerivaks. Sellega suurendatakse piimhappebakterite konkurentsivõimet ning kiirendatakse fermentatsiooni kulgu. Piimhappebakterite poolt produtseeritud piimhape viib silohoidlas kiiresti keskkonna happeliseks, konserveerides sööda. Kiire pH alandamine surub maha silos mittesoovitud mikroorganismide (ka proteolüütiliste ja patogeensete mikroorganismide, nt klostriidide, batsillide, listeeriate, enteropatogeenide jt) toime. Selle tulemusena välditakse fermentatsioonil tekkivaid mittesoovitud laguprodukte (nt ammoniaaklämmastik, võihape jt), mis vähendavad loomadel söömust ning põhjustavad terviseprobleeme. Samuti pole silos soovitud propioonhape ja kõrge äädikhappesisaldus ning pärmseente poolt toodetud etanool. Hoides ära silo riknemist põhjustavate mikroorganismide elutegevuse, säilitatakse söödas toitained, mida saab realiseerida loomade toodangus. Kuna piimhappebakterid on taimede normaalse mikrofloora osa, siis on piimhappebakteritel baseeruvad silokindlustuslisandid looduslikud tooted, neid on lihtne kasutada, sest erinevalt keemilistest lisanditest ei nõua nad erikäitlemist, samuti ei korrodeeri nad silovalmistamisetehnikat ega ohusta keskkonda. Eelviidatud Euroopa Komisjoni määruses nimetatakse bioloogilisi silokindlustuslisandeid (silokonservante) tehnoloogilisteks lisanditeks.
Piimhappebakterite kasutamist silo fermenteerimise kvaliteedi tõstmiseks on kirjeldatud mitmetes patenditaotlustes ja patentides.
Euroopa patendis EP0369198 (J.Setälä et al., Valio 1993) kirjeldatakse Lactobacillus plantarum DSM 4904 (ATV 755) sisaldavat söödalisandit.
Euroopa patenditaotluses EP0580236 (B.B.Ten et ai., Duphar International Research B.V) kirjeldatakse mikroorganismide tüvesid Lactobacillus plantarum CBS 342.92. ja CBS 343.92, mis toodavad klostriide vähendavat faktorit, täpsemalt proteinaceous faktorit.
Euroopa patendis EP0880323 (S.P.Mann et al., Biotal Ltd 2001) kirjeldatakse Lactobacillus buchneri (NCIMB 40788) kasutamist sööda ja silo valmistamisel ebasoovitavate pärmi- ja hallitusseente ning poore moodustavate bakterite allasurumiseks.
Ühendkuningriigi patendis GB2356125 (D.Davies et al, Genus Plc, 2003) kirjeldatakse raskesti sileeritava materjali fermenteerimisel kasutatavaid mikrorganisme Lactobacillus plantarum NCIMB 41028 ja Lactobacillus paracasei sp.paracasei NCIMB 41029. Nimetatud tüved on väikse süsivesikutesisaldusega sileeritavas materjalis võimelised lagundama fruktaane (fruktoosi jääke).
Euroopa patenditaotluses EP2312955 (publ WO2010017568) (E.M.Binder et al, 2010) kirjeldatakse silokindlustus-lisandit, mis sisaldab vähemalt kaht järgnevat mikroorganismi Enterococcus faecium (DSM 3530), Lactobacillus brevis (DSM 19456), Lactobacillus plantarum (DSM 19457), Lactobacillus kefiri (DSM 19455), Trichosporon spec. nov. (DSM 14153), Trichosporon mucoides (DSM 14156), Trichosporon dulcitum (DSM 14162) and Eubacterium (DSM 11798), ja suure sisepinnaga (large internal surface area) anorgaanilist ainet, nt alumiiniumsilikaati, ja mis vähendab silos mükotoksiine ja loomadel metaani emissiooni.
USA patendis US6403084 (Chan R.K-F. et al., Pioneer Hi-Bred International, Inc., 2002) kirjeldatakse silo aeroobse stabiilsuse tõstmiseks homofermentatiivse piimhappebakteri Lactobacillus plantarum kasutamist koos heterofermentatiivsete piimhappebakteritega Lactobacillus buchneri või Lactobacillus brevis ning mikroorganismiga Enterococcus faecium. Rahvusvahelises patenditaotluses WO2006007395 (Charley R. C et ai., Lallemand Animal Nutrition North America, 2006) kirjeldatakse mikroorganismi Lactobacillus diolivorans kasutamist silo aeroobse riknemise vältimiseks.
Probleemiks on see, et enamus silokindlustuslisandid on sileeritava taimse materjali või probleemi spetsiifilised. See tähendab, et silokindlustuslisand sobib kas kergesti, keskmiselt või raskesti sileeritavate silokultuuride sileerimiseks, või surub alla pärm- ja hallitusseente või klostriidide jt sööda riknemist põhjustavate mikroorganismide toime.
Käesolevas leiutises pakutav mikroorganismi tüvi ja silokindlustuslisand sobib kergesti, keskmiselt ja raskesti sileeritava taimse materjali sileerimiseks,. surudes alla sööda riknemist põhjustavate mikroorganismide toime.
LEIUTISE OLEMUS
Leiutis käsitleb isoleeritud mikroorganismi tüve Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150, seda sisaldavat sööta, söödalisandit ja kompositsiooni. Söödaks võib olla fermenteeritud sööt, nt silo. Söödalisandiks on näiteks silokindlustuslisand (silage additive). Kompositsiooni teisteks koostisosadeks võivad olla vajalikud abiained.
Leiutise järgmiseks objektiks on nimetatud mikroorganismi kasutamine sööda fermenteerimise kiirendamiseks, sööda piimhappekontsentratsiooni suurendamiseks, pH langetamiseks ja seeläbi toitainete kadude vähendamiseks ning söödas ammoniaaklämmastiku ja võihappe kontsentratsiooni vähendamiseks.
Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 sobib kasutamiseks nii kergesti, keskmiselt kui raskesti sileeritava taimse materjali sileerimiseks. Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 soodustab piimhappelist fermentatsiooni, mille tulemusena toodetud piimhape kiirendab silo pH vähendamist.
Leiutis käsitleb ka mikroorganismi kasutamist söödas proteolüütiliste ja patogeensete mikroorganismide toime allasurumiseks. Nimetatud mikroorganismideks on näiteks klostriidid, enteropatogeenid ja pärmseened. Nimetatud enteropatogeenideks on Listeria monocytogenes, Yersinia enterocolitica, Salmonella Enteritidis, S. entericaserovar Typhimurium, Shigella sonnei, Escherichia coli, Enterobacter sakazakii, Staphylococcus aureus jt. Nimetatud klostriidideks on Clostridium tyrobutyricum, C. butyricum, C. Sporogenes jt.
Tuginedes antimikroobsete omaduste uuringutele surub Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 alla mittesoovitud mikroorganismide toimet.
Tüvega Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 suunatud piimhappelisel fermentatsioonil toimuva kiire ja ulatusliku pH alanemise tulemusena surutakse alla taime ensüümide ja mittesoovitud proteolüütiliste patogeensete mikroorganismide toime ning nende poolt produtseeritud laguproduktide teke. Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 kasutamisel on silos proteolüütiliste mikroorganismide poolt produtseeritava ammoniaaklämmastiku ja võihappe kontsentratsioonid oluliselt väiksemad võrreldes kontrollsilo ja keemilise silokindlustuslisandiga valmistatud silo vastavatest näitajatest. Samuti vähendab Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 silos pärmseente poolt produtseeritava etanooli, äädikhappe- ja enterobakterite poolt produtseeritava äädikhappe kontsentratsiooni.
Leiutise järgmiseks objektiks on meetod sööda säilimisaja pikendamiseks mikroorganismi Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 lisamise abil. Produktiivloomade stabiilseks söötmiseks on vaja tagada neile kõrge toiteväärtusega kvaliteetne sööt. Kuna kõrge piimatoodanguga riikides taimede vegetatsioon ei toimu aastaringselt, siis tuleb vajalik sööt konserveerida. Selliseks konserveeritud söödaks on silo, mis saadakse taimse materjali anaeroobsel piimhappelisel fermenteerimisel. Sileeritakse kõrrelisi ja liblikõielisi heintaimi, teravilja, tervikkoristatud teravilja (sh mais), alkoholi- ja suhkrutööstuse kõrvalsaadusi (praak, raba, pulp) jne. Lisades Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 sileeritavale taimsele materjalile, kiirendatakse fermentatsiooni, produtseerides rohkem piimhapet ning alandades sööda pH-d. pH alandamine surub alla silos mittesoovitud mikroorganismide toimet, vähendades söödas toitainete kadusid. Kui selliselt fermenteeritud söödas on riknemist põhjustavate mikroorganismide, sh proteolüütiliste ja patogeensete mikroorganismide elutegevus inhibeeritud ja pH püsib muutumatult madal, siis on sööt kvaliteetne, stabiilne ning säilib anaeroobsetes tingimustes mitmeid kuid. Eeltoodu tõttu on võimalik sööda säilimisaja pikenemine.
Mikroorganismi Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 lisatakse söödale arvestusega Ixl05-lxl06 pmü/g fermenteeritava sööda kohta.
TÜVE KIRJELDUS
Leiutise objektiks olev Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 tüvi isoleeriti Eestis Pärnumaal ilma kindlustuslisandeid kasutamata naturaalselt sileeritud liblikõielisest (suurem kui 75 protsenti) silost. Laktobatsillide kvantitatiivse koostise väljaselgitamiseks siloproovist tehti lahustest lahjenduste rea meetodil alaneva tiheduse astmetega suspensioon füsioloogilises lahuses (0,9 protsenti NaCl) ning teostati väljakülvid Rogosa agarile (OXOID, U.K.), mida inkubeeriti temperatuuril 37°C anaeroobses keskkonnas (termostaat IG 150, Jouan, Prantsusmaa) 48 tundi. Väljakasvanud mikroobipesad kirjeldati, loendati ja määrati mikroobide üldhulk. Mikroobide morfoloogia kirjeldamiseks tehti Grami järgi värvitud preparaadid ja mikroskopeeriti. Leiutise objektiks olev tüvi isoleeriti Lactobacillus sp iseloomuliku pesa- ja rakumorfoloogia alusel. Järgnes provisoorne ja seejärel täpsem identifikatsioon, mida järgnevalt kirjeldatakse.
Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 tüvi deponeeriti mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti lepingu kohaselt Ühendkuningriigis kultuurikollektsioonis National Collection of Industrial, Food and Marine Bacteria (NCIMB) numbri NCIMB42150 all 29. mail 2013.
Kultuur-morfoloogilised tunnused on määratud MRS-agar- ja puljongsöötmes (OXOID) kasvatamise järgselt. Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 on korrapärase kujuga eosteta keskmise jämeduse ja pikkusega Gram-positiivne pulkbakter, mille üksikrakud asetsevad üksikult või paariti.
Füsioloogilis-biokeemilised tunnused
Mikroobitüve TAK 59 NCIMB42150 kultiveerimiseks sobib MRS-puljong 24-48 tundi mikroaeroobses keskkonnas, mille järel ilmneb puljongis ühtlaselt hägune kasv. Pärast 48 tunnist MRS-agarsöötmel kultiveerimist 37°C juures mikroaeroobses keskkonnas (C02/02/N2: 10/5/85 protsenti) on mikroobipesad 1-2,5 mm läbimõõduga, valged, kumerad, läikivad ja korrapärase äärisega.
Tüve optimaalne kasvutemperatuur on 37°C; tüvi paljuneb ka 15°C, ei paljune 45°C juures. Optimaalse kasvukeskkonna pH on 6,5.
Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 tüvi on katalaas- ja oksüdaasnegatiivne, fakultatiivselt heterofermentatiivne, ei hüdrolüüsi arginiini ja ei produtseeri glükoosi fermentnatsioonil gaasi.
Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 identifitseeriti biokeemilise aktiivsuse alusel API 50CHL System (bioMerieux, Prantsusmaa) test-kiti abil kui Lactobacillus plantarum (Kattuvus tüüptüvega: excellent, ID protsenti-99,9, T index -1,0).
Samastamine sekveneerimisel: Lactobacillus plantarum (16S rRNA sarnasus tüüptüvega: 99 protsenti).
Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150. süsivesikute fermentatsiooniprofiil API CHL 50 alusel on alljärgnev. Tüvi fermenteerib: L-arabinoosi, riboosi, D-galaktoosi, D-glükoosi, D-fruktoosi, D-mannoosi, D-mannitooli, D-sorbitooli, metüül-aD-mannopüranosiidi, N-atsetüül-glükoosamiini, amügdaliini, arbutiini, eskuliini, salitsiini, tsellobioosi, maltoosi, D-laktoösi, D-melibioosi, D-sahharoosi, D-trehhaloosi, D-meletsitoosi, D-rafinoosi, gentibioosi, D-turanoosi, K-glükonaati.
Resistentsus antibiootikumidele
Metoodika: Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 antibakteriaalset tundlikkust antibiootikumidele testiti E-testi abil (AB Biodisk, Solna). Minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon määrati vastavalt Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) soovitatud epidemioloogilistele murdepunktidele.
Tabel 1. Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 antibakteriaalne tundlikkus
Mikroobitüvi loetakse tundlikuks, kui selle kasv inhibeerub võrdsel või madalamal kontsentratsioonil konkreetse antimikroobse ühendi murdepunktist (cut-off value) (S väiksem või suurem x mg/L).
Mikroobitüvi loetakse resistentseks, kui selle kasv inhibeerub kõrgemal kontsentratsioonil konkreetse antimikroobse ühendi murdepunktist (R suurem kui x mg/L).
Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 tüvel ei esinenud resistentsust uuritud antibiootikumide suhtes (Tabel 1).
TÜVE FUNKTSIONAALSED OMADUSED
Lühikese ahelaga rasvhapete profiil
Metoodika: 24 t vanune MRS-agaril kasvatatud Lactobacillus plantarum tüvi TAK59 NCIMB42150 suspendeeriti füsioloogilises lahuses McFarlandi standardi järgi 109 mikroobi/ml, 0,5 ml külvati PYG-söötmesse (a 4,65 ml) ning inkubeeriti mikroaeroobselt (10 protsenti C02) termostaadis 37°C juures 24 ja 48 tundi.
Lühikese ahelaga rasvhapete profiil määrati gaaskromatograafiga HP 68 90 Series GC System, kasutati kapillaarkolonni HP-INNOWax (15 m x0,25 mm; 0,15 mikrom) . Kolonni temperatuuri programm 60°C 1 min, 20°C/min 120°C 10 min, detektor (FID) 250°C (Tabel 2).
Tabel 2. Äädikhappe, piimhappe ja merivaikhappe kontsentratsioon (g/l) PYG-söötmes Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 mikroaeroobsel kultiveerimisel 24 ja 48 t jooksul
Antimikroobne aktiivsus taimset päritolu laktobatsillidele ja patogeenidele
Laktobatsilli antimikroobsete omaduste hindamiseks patogeenide vastu kasutati joonkülvitehnikat (Hütt P, Shchepetova J, Loivukene K, Kullisaar T, Mikelsaar M. Antagonistic activity of probiotic lactobacilli and bifidobacteria against entero- and uropathogens, J Appl Microbiol. 2006; 100 (6) :1324-32) .
Sihtmikroobide inhibitsiooni määramiseks mõõdeti kasvuvaba tsoon millimeetrites. Analoogselt Hütt jt. (2006) järgi arvutati kasutatud valimi tulemuste põhjal aritmeetiline keskmine ning standardviga (Tabel 3) ja sellest lähtuvalt hinnati tüvede antagonistlikku aktiivsust (mm) järgnevalt:
nõrk väiksem kui 20,9; keskmine 21,0-23,9; tugev suurem kui 24; inhibitsioonitsoon anaeroobses keskkonnas (mm-s): nõrk väiksem kui 20,9; keskmine 21,0-22,9; tugev suurem kui 23.
Tabel 3. Lactobacillus plantarum TAK59 NCIMB42150 antimikroobne aktiivsus taimset päritolu laktobatsillidele ja patogeenidele modifitseeritud MRS-agarsöötmel joonkülvi meetodil (sihtmikroobi kasvupidurdus mm) mikroaeroobses (10 protsenti CO2) ja anaeroobses (CO2/N2/H2: 5/90/5 protsenti) keskkonnas
Inhibitsioonitsoon mikroaeroobses keskkonnas (mm-s): nõrk väiksem kui 20,9; keskmine 21,0-23,9; tugev suurem kui 24.
Inhibitsioonitsoon anaeroobses keskkonnas (mm-s): nõrk väiksem kui 20,9; keskmine 21,0-22,9; tugev suurem kui 23.
Antimikroobset aktiivsust klostriidide vastu määrati järgmiselt.
Eraldati 24 tundi Brain Heart Infusion (BHI) puljongis inkubeeritud Lactobacillus plantarum TAK59 NCIMB42150 supernatant. Filtreerimise teel steriliseeritud supernatanti või steriilsesse BHI-puljongisse (positiivne kontroll) lisati klostriidide suspensioon. Tulemusi hinnati 48 tunni pärast OD620nm juures. Klostriidide CD kasvuinhibitsioon (protsenti) arvutati järgnevalt = 100- ( ODt X 100 / ODt ), millest
ODt - supernatant lisatud
ODc - supernatanti pole lisatud
Lactobacillus plantarum TAK59 NCIMB42150 produtseeritud antimikroobsed ühendid inhibeerivad taimset päritolu klostriidide kasvu 19,81 protsendi võrra.
JOONISTE LOETELU
Joonis FIG 1 - Kergesti sileeritava taimse materjali fermentatsiooni kvaliteedi parandamine L.plantarum tüvega TAK 59 NCIMB42150, kus a - etanool, g/kg kuivaines; b -äädikhape, g/kg kuivaines; c - propioonhape, g/kg kuivaines; d - võihape, g/kg kuivaines; e - piimhape, g/kg kuivaines; f. - pH; g - ammoniaaklämmastik üldlämmastikust, protsenti;
Joonis FIG 2 - Keskmiselt sileeritava taimse materjali fermentatsiooni kvaliteedi parandamine L.plantarum tüvega TAK 59 NCIMB42150, kus a - etanool, g/kg kuivaines; b - äädikhape, g/kg kuivaines; c - propioonhape, g/kg kuivaines; d - võihape, g/kg kuivaines; e - piimhape, g/kg kuivaines; f - pH; g - ammoniaaklämmastik üldlämmastikust, protsenti;
Joonis FIG 3 - Raskesti sileeritava taimse materjali fermentatsiooni kvaliteedi parandamine L.plantarum tüvega TAK 59 NCIMB42150, kus a - etanool, g/kg kuivaines; b - äädikhape, g/kg kuivaines; c - propioonhape, g/kg kuivaines; d - võihape, g/kg kuivaines; e - piimhape, g/kg kuivaines; f - pH; g - ammoniaaklämmastik üldlämmastikust, protsenti.
LEIUTISE TEOSTAMISE NÄITED
Näide 1. Kergesti sileeritava taimse materjali fermentatsiooni kvaliteedi parandamine mikroorganismiga Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150.
Katse viidi läbi punase ristiku ja timuti heintaimiku seguga, suhtega vastavalt 25:75. Veeslahustuvate süsivesikute sisaldus sileeritavas materjalis oli 3,01 protsenti. Haljasmass niideti ja seejärel närvutati 48h. Närvutatud haljasmass koristati, hekseldati ning sellest valmistati katsesilod. Kontrollsilo valmistati ilma silokindlustuslisandita, teisele katsevariandile lisati piimhappebakteri tüve Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 ning kolmas sipelghappel baseeruva keemilise silokindlustuslisandiga, mille koostis oli järgmine: sipelghapet 42,5 protsenti, ammooniümformiaati 30,3 protsenti, propioonhapet 10 protsenti, bensoehapet 1,2 protsenti, etüülbensoaati 1 protsent, vett 15 protsenti. Piimhappebakteri tüve Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 lisati sileeritavale materjalile kontsentratsioonis 1,2x105 pmü/g sileeritava taimse materjali (sööda) kohta. Katsesilod avati peale 100-päevast sileerimist.
Siloproove analüüsiti üldtunnustatud metoodikate järgi (AOAC. 2005. Official methods of analysis of AOAC International, 18th ed. Association of Official Analytical Chemists International, Gaithersburg, MD, USA).
Kuivainesisalduse määramisel kuivatati siloproov termostaadis 130 °C juures konstantse kaaluni. Toortuhasisalduse leidmiseks põletati siloproovi kuus tundi muhvelahjus temperatuuril 550 °C. Proteiinisisaldus määrati analüsaatoriga Kjeltec 2300 Kjeldhali meetodil (Nx6,25). Neutraalkiu (neutral detergent fibre, NDF) ja happekiu (acid detergent fibre, ADF) määramiseks kasutati Van Soesti jt kirjeldatud meetodit (Van Soest, P. j., Robertson, J. B., Lewis, B. A. 1991. Methods for dietary fiber, neutral detergent fiber and nonstarch polysaccharides in relation to animal nutrition. - J. Dairy Sci. 74: 3583-3597) ning kiuanalüsaatorit ANKOM220. Silos sisalduvate hapete ja etanooli sisalduse määramiseks kasutati gaaskromatograafi Agilent 7890A. Ammoniaaklämmastiku sisaldus üldlämmastikus määrati analüsaatoriga Kjeltec 2300. Silo happesus määrati pH-meetriga Hanna Instruments pH 210.
Mikroorganism Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 parandas silo fermentatsiooni võrreldes kontrollsiloga (tabel 4 ja joonis FIG 1). Piimhappebakteri tüve Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 lisamine suurendas silos piimhappesisaldust ning seeläbi langes silo pH 4,1-ni. Sellega pärsiti silos mittesoovitud mikroorganismide toimet, mis väljendus pärmseente poolt produtseeritava etanooli ning äädikhappebakterite ja enteropatogeenide poolt produtseeritava äädikhappe väiksemas sisalduses. Samuti oli Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 valmistatud silos madalam proteolüütiliste mikroorganismide poolt produtseeritava ammoniaaklämmastiku- ja võihappesisaldus.
Vaatamata käesoleva teostusnäite kergetele sileerimise tingimustele olid loodusliku piimhappebakterite populatsiooni toel fermenteerunud silo kvaliteedinäitajad halvemad kindlustuslisandiga Lactobacillus plantarum TAK 59 valmistatud silo vastavatest näitajatest.
Seega parandas Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 kergesti sileeritavast taimsest materjalist valmistatud silo fermentatsiooni ja seeläbi sööda kvaliteeti. pH ulatuslikum alandamine surus alla mittesoovitud ning riknemist põhjustavate proteolüütiliste mikroorganismide ja enteropatogeenide toime, vähendades sööda toitainete kadusid. Selliselt fermenteeritud söödas on riknemist põhjustavate mikroorganismide elutegevus inhibeeritud, pH püsib muutumatult madal ning sööt on kvaliteetne ja säilib anaeroobsetes tingimustes mitmeid kuid.
Näide 2. Keskmiselt sileeritava taimse materjali fermentatsiooni kvaliteedi parandamine tüvega Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150.
Katse viidi läbi timuti ja aruheina heintaimiku seguga, suhtega vastavalt 50:50. Haljasmass niideti ja seejärel närvutati 48h. Närvutatud haljasmass koristati, hekseldati ning sellest valmistati katsesilod. Sileeritava taimse materjali veeslahustuvate süsivesikute sisaldus oli 2,15 protsenti. Kontrollsilo valmistati ilma silokindlustuslisandita, teisele katsevariandile lisati piimhappebakteri tüve Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 ning kolmas sipelghappel baseeruva keemilise silokindlustuslisandiga, mille koostis on järgmine: sipelghapet 76 protsenti, ammooniumformiaati 5,5 protsenti, vett 18,5 protsenti. Piimhappebakteri tüve Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 lisati sileeritavale materjalile kontsentratsioonis 2,4x105 pmü/g sileeritava taimse materjali kohta. Katsesilod avati peale 90-päevast sileerimist.
Siloproove analüüsiti näites 1 kirjeldatud metoodikate järgi.
Keskmiselt sileeritavat taimset materjali fermenteerides parandas Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 silo kvaliteeti (tabel 5 ja joonis FIG 2). Ca 36-protsendilise kuivainesisalduse juures saavutati tüvega Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 valmistatud silo pH-tasemeks 3,9, samal ajal kui ilma silokindlustuslisandita silo vastav näitaja oli pH 4,2. Silo happesus on otseselt seotud piimhappesisaldusega, mistõttu tüvega Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 valmistatud silo kõrgem piimhappe produktsioon tingis madalama pH-taseme. See tähendab, et tüve Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 lisamine kiirendas söödas piimhappelist fermentatsiooni ning samas hoiti ära silo mittesoovitud fermentatsiooniga tekkida võivaid fermentatsiooniprodukte. Seega kiirema fermenteerimise tulemusel olid toitainete kaod silos väiksemad. Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 lisamine vähendas silo etanooli-, äädikhappe-, võihappe- ja ammoniaaklämmastikusisaldust võrreldes kontrollsiloga. Seejuures võihappesisalduse vähenemine oli ca 5,2 korda ning ammoniaaklämmastiku- ja etanoolisisalduse vähenemine vastavalt ca 1,5 ja 1,8 korda.
Seega parandas Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 keskmiselt sileeritavast taimsest materjalist valmistatud silo fermentatsiooni ja seeläbi sööda kvaliteeti. pH ulatuslikum alandamine surus alla mittesoovitud ning riknemist põhjustavate proteolüütiliste mikroorganismide ja enteropatogeenide toime, vähendades sööda toitainete kadusid. Selliselt fermenteeritud söödas on riknemist põhjustavate mikroorganismide elutegevus inhibeeritud, pH püsib muutumatult madal ning sööt on kvaliteetne ja säilib anaeroobsetes tingimustes mitmeid kuid.
Näide 3. Raskesti sileeritava taimse materjali fermentatsiooni kvaliteedi parandamine mikroorganismiga Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150
Et silokindlustuslisand Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 toimib ka rasketes sileerimise tingimustes, siis selle tõestuseks viidi vastav katse läbi punase ristiku ja timuti heintaimiku seguga. Heintaimede suhe oli vastavalt 25:75. Haljasmass niideti, hekseldati ning sellest valmistati katsesilod. Koristatud taimse materjali veeslahustuvate süsivesikute sisaldus oli 0,91 protsenti. Kontrollsilo valmistati ilma silokindlustuslisandita, teisele katsevariandile lisati piimhappebakteri tüve Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 ning kolmas sipelghappel baseeruva keemilise silokindlustuslisandiga, mille koostis oli: sipelghapet 42,5 protsenti, ammooniumformiaati 30,3 protsenti, propioonhapet 10 protsenti, bensoehapet 1,2 protsenti, etüülbensoaati 1 protsent, vett 15 protsenti. Piimhappebakteri tüve Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 lisati sileeritavale materjalile kontsentratsioonis l,2xl05 pmü/g rohu (sööda) kohta. Katsesilod avati peale 100-päevast sileerimist.
Siloproove analüüsiti näites 1 kirjeldatud metoodikate järgi.
Raskesti sileeritavale taimsele materjalile viitab lisaks madalale kuivaine- ja suhkrutesisaldusele asjaolu, et ilma silokindlustuslisandita valmistatud silo oli väga halbade fermentatsiooninäitajatega (tabel 6 ja joonis Fig. 3). Kontrollsilo sisaldas palju võihapet ja ammoniaaklämmastikku, mis viitab ulatuslikule proteolüüsile fermentatsioonil. Või- ja piimhappesisaldused olid kontrollsilol samas suurusjärgus, millest esimest tuleb pidada liiga kõrgeks ja teist liialt madalaks ning sellist silo loomadele sööta ei tohi. Seevastu tüvega Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 valmistatud silo sisaldas kaks korda enam piimhapet ning klostriidide poolt produtseeritud võihappesisaldus oli väike. Raskesti sileeritava taimse materjali sileerimisel langetas Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 silo pH 4,4 juurde, samal ajal kui kontrollsilo pH-tase oli 5,1. Samuti olid tüvega Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 valmistatud silol paremad ammoniaaklämmastiku, propioonhappe ja etanooli näitajad võrreldes kontrollsiloga. Piimhappebakteriga TAK 59 NCIMB42150 inokuleeritud silod olid oma kvaliteedilt ühtlased, samal ajal kui kontrollsilo vastavad näitajad varieerusid suurtes piirides. Erinevalt kontrollsilost langes Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 valmistatud silo pH fermenteerimise käigus kiiremini ja suuremas ulatuses, sellega suruti alla mittesoovitud mirkoorganismide toime ning vähendati toitainete kadusid silos.
Seega parandas Lactobacillus plantarum TAK 59: NCIMB42150 raskesti sileeritavast taimsest materjalist valmistatud silo fermentatsiooni ja seeläbi sööda kvaliteeti. pH ulatuslikum alandamine surus alla mittesoovitud ning riknemist põhjustavate proteolüütiliste mikroorganismide ja enteropatogeenide toime, vähendades sööda toitainete kadusid. Selliselt fermenteeritud söödas on riknemist põhjustavate mikroorganismide elutegevus inhibeeritud, pH püsib muutumatult madal ning sööt on kvaliteetne ja säilib anaeroobsetes tingimustes mitmeid kuid.
Läbi kõigi kolme näite olid tüvega Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 valmistatud silode pH-, piimhappe- ja ammoniaaklämmstikusisalduse näitajad paremad ka keemilise silokindlustuslisandiga valmistatud silode vastavatest näitajatest. See näitab veelkord Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 efektiivsust erineva sileeritavuse raskusega silokultuuride sileerimisel.
Tabel 4. Kergesti sileeritava taimse materjali fermentatsiooni kvaliteedi parandamine mikroorganismiga Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150
Tabel 5. Keskmiselt sileeritava taimse materjali fermentatsiooni kvaliteedi parandamine mikroorganismiga Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150
Tabel 6. Raskesti sileeritava taimse materjali fermentatsiooni kvaliteedi parandamine mikroorganismiga Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150

Claims (11)

1. Isoleeritud mikroorganismi tüvi Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150.
2. Mikroorganism vastavalt punktile 1 lüofiliseeritud kujul.
3. Punktile 1-2 vastavat mikroorganismi tüve sisaldav sööt.
4. Sööt vastavalt punktile 3, milleks on fermenteeritud sööt, nt silo.
5. Punktile 1 vastavat mikroorganismi tüve sisaldav kompositsioon.
6. Punktile 1 vastava mikroorganismi kasutamine söödalisandina.
7. Punktile 1 vastava mikroorganismi kasutamine sööda fermenteerimiseks.
8. Punktile 1 vastava mikroorganismi kasutamine sööda fermenteerimise kiirendamiseks, söödas piimhappe kontsentratsiooni suurendamiseks, pH alandamiseks ja seeläbi söödas toitainete kadude vähendamiseks ning ammoniaaklämmastiku ja võihappe kontsentratsiooni vähendamiseks.
9. Punktile 1 vastava mikroorganismi kasutamine sööda fermenteerimisel proteolüütiliste ja patogeensete mikroobide toime allasurumiseks, mis seisneb punktile 1 vastava mikroorganismi lisamises fermenteeritavale söödale.
10. Kasutamine vastavalt punktile 9, kus proteolüütilisteks ja patogeenseteks mikroobideks on klostriidid ja enteropatogeenid.
11. Meetod sööda säilimisaja pikendamiseks, kus fermenteerimisel lisatakse söödale punktile 1 vastavat mikroorganismi.
EEP201300027A 2013-07-30 2013-07-30 Mikroorganism Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 ja selle kasutamine EE05746B1 (et)

Priority Applications (6)

Application Number Priority Date Filing Date Title
EEP201300027A EE05746B1 (et) 2013-07-30 2013-07-30 Mikroorganism Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 ja selle kasutamine
LTEP14752554.7T LT3027734T (lt) 2013-07-30 2014-07-30 Išskirta mikroorganizmo padermė lactobacillus plantarum tak 59 ncimb42150 ir jos panaudojimas
EP14752554.7A EP3027734B8 (en) 2013-07-30 2014-07-30 Isolated microorganism strain lactobacillus plantarum tak 59 ncimb42150 and its use
RU2016107018A RU2645471C2 (ru) 2013-07-30 2014-07-30 Изолированный штамм микроорганизма lactobacillus plantarum tak 59 ncimb42150 и его применение
JP2016530353A JP6514201B2 (ja) 2013-07-30 2014-07-30 単離された微生物株ラクトバチルス・プランタルムｔａｋ５９ ｎｃｉｍｂ４２１５０およびその使用
PCT/EE2014/000003 WO2015014372A1 (en) 2013-07-30 2014-07-30 Isolated microorganism strain lactobacillus plantarum tak 59 ncimb42150 and its use

Applications Claiming Priority (1)

Application Number Priority Date Filing Date Title
EEP201300027A EE05746B1 (et) 2013-07-30 2013-07-30 Mikroorganism Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 ja selle kasutamine

Publications (2)

Publication Number Publication Date
EE201300027A true EE201300027A (et) 2015-03-16
EE05746B1 EE05746B1 (et) 2015-05-15

Family

ID=59798423

Family Applications (1)

Application Number Title Priority Date Filing Date
EEP201300027A EE05746B1 (et) 2013-07-30 2013-07-30 Mikroorganism Lactobacillus plantarum TAK 59 NCIMB42150 ja selle kasutamine

Country Status (6)

Country Link
EP (1) EP3027734B8 (et)
JP (1) JP6514201B2 (et)
EE (1) EE05746B1 (et)
LT (1) LT3027734T (et)
RU (1) RU2645471C2 (et)
WO (1) WO2015014372A1 (et)

Families Citing this family (7)

* Cited by examiner, † Cited by third party
Publication number Priority date Publication date Assignee Title
CN105132322B (zh) * 2015-09-02 2016-08-31 广州格拉姆生物科技有限公司 一株植物乳杆菌及其应用
CN108308412A (zh) * 2018-03-12 2018-07-24 修武伊赛肉牛养殖有限公司 一种全株玉米青贮饲料的加工方法
CN113604392B (zh) * 2021-08-17 2023-03-28 兰州大学 降解高效氯氰菊酯的戊糖乳杆菌及菌剂及用途及添加该菌的青贮饲料
CN113755383B (zh) * 2021-09-27 2023-10-03 华南农业大学 一株耐低营养乳酸菌及其应用
CN114908017B (zh) * 2022-05-31 2023-03-14 四川农业大学 一种植物乳杆菌及其在青贮中的应用
CN116790423B (zh) * 2023-05-18 2023-11-28 中国科学院东北地理与农业生态研究所 一株短乳杆菌及其在玉米或水稻秸秆微贮中的应用
CN119979420A (zh) * 2025-04-10 2025-05-13 中国农业大学 微生物、微生物菌剂、食品、制备食品的方法和生产果胶酶的方法

Family Cites Families (14)

* Cited by examiner, † Cited by third party
Publication number Priority date Publication date Assignee Title
FI82354C (fi) * 1988-11-14 1991-03-11 Valio Meijerien Konservering av faerskfoder.
JPH06253747A (ja) * 1992-07-24 1994-09-13 Duphar Internatl Res Bv 生牧草添加物
EP0580236A3 (en) 1992-07-24 1994-12-21 Duphar Int Res Silage inoculant.
CA2246273C (en) 1996-02-15 2005-05-03 Stephen Philip Mann Microorganisms and their use in treating animal feed and silage
GB9921890D0 (en) 1999-09-17 1999-11-17 Genus Plc Ensilage
RU2168909C1 (ru) * 2000-04-14 2001-06-20 Общество с ограниченной ответственностью "БИОТРОФ" Штамм бактерий lactobacillus plantarum для силосования кормов
US6403084B1 (en) 2000-11-03 2002-06-11 Pioneer Hi-Bred International, Inc. Mixed cultures for improved fermentation and aerobic stability of silage
SE0104311D0 (sv) * 2001-12-20 2001-12-20 Medipharm Ab New bacterial strain
JP3805727B2 (ja) * 2002-07-11 2006-08-09 独立行政法人農業・食品産業技術総合研究機構 新規乳酸菌株、それを含有する微生物添加剤及び当該添加剤を用いる稲発酵粗飼料の調製方法
RU2268299C2 (ru) * 2004-03-24 2006-01-20 Владимир Шавашович Саян Способ получения бактериального концентрата для силосования кормов
US20050281917A1 (en) 2004-06-16 2005-12-22 Charley Robert C Treatment of silage with lactobacillus diolivorans
JP4989056B2 (ja) * 2005-09-22 2012-08-01 独立行政法人農業・食品産業技術総合研究機構 飼料調製用微生物製剤とその利用
ES2559842T3 (es) 2008-07-21 2016-02-16 Erber Aktiengesellschaft Procedimiento para el tratamiento de ensilaje forrajero para rumiantes, así como aditivo para el ensilaje forrajero
PL214583B1 (pl) * 2010-06-16 2013-08-30 Inst Biotechnologii Przemyslu Rolno Spozywczego Im Prof Waclawa Dabrowskiego Szczep bakterii Lactobacillus plantarum S, zastosowanie szczepu bakterii Lactobacillus plantarum S oraz preparat do kiszenia pasz objetosciowych

Also Published As

Publication number Publication date
EP3027734B1 (en) 2017-10-25
EP3027734B8 (en) 2017-12-13
JP2016526900A (ja) 2016-09-08
WO2015014372A1 (en) 2015-02-05
EP3027734A1 (en) 2016-06-08
JP6514201B2 (ja) 2019-05-15
RU2016107018A (ru) 2017-09-01
RU2645471C2 (ru) 2018-02-21
EE05746B1 (et) 2015-05-15
LT3027734T (lt) 2018-02-26

Similar Documents

Publication Publication Date Title
ZHANG Influence of lactic acid bacteria, cellulase, cellulase-producing Bacillus pumilus and their combinations on alfalfa silage quality
Mu et al. Lactobacillus plantarum and molasses alter dynamic chemical composition, microbial community, and aerobic stability of mixed (amaranth and rice straw) silage
CN106103697B (zh) 速效乳杆菌菌株及其在改善青贮饲料的有氧稳定性方面的用途
US20220117268A1 (en) Compositions of hetero- and homofermentative lactic acid bacterial species for dual purpose silage preservation
JP6514201B2 (ja) 単離された微生物株ラクトバチルス・プランタルムｔａｋ５９ ｎｃｉｍｂ４２１５０およびその使用
US20080138462A1 (en) Lactobacillus buchneri strain LN5665 and its use to improve aerobic stability of silage
US20090028991A1 (en) Lactobacillus buchneri strain LN1284 and its use to improve aerobic stability of silage
US20090028993A1 (en) Lactobacillus buchneri strain LN1326 and its use to improve aerobic stability of silage
US20090028992A1 (en) Lactobacillus buchneri strain LN1286 and its use to improve aerobic stability of silage
Davies et al. Aerobic deterioration of silage: causes and controls.
JP7250783B2 (ja) 微生物株ラクトバチルス・ブフネリ ＢｉｏＣＣ ２０３ ＤＳＭ３２６５０及び、ラクトバチルス・ブフネリ ＢｉｏＣＣ ２２８ ＤＳＭ３２６５１、並びにこれらの使用
US20050281917A1 (en) Treatment of silage with lactobacillus diolivorans
Setälä Enzymes in grass silage production
Ahmadi et al. A novel combination of sodium metabisulfite and a chemical mixture based on sodium benzoate, potassium sorbate, and sodium nitrite for aerobic preservation of fruit and vegetable discards and lactic acid fermentation in a total mixed ration for ruminants
EP3105355A1 (en) Microorganism lactobacillus brevis tak 124-1 ncimb42149 and its use
EP2989899A1 (en) Compositions of hetero- and homofermentative lactic acid bacterial species for dual purpose silage preservation
Ketpanich et al. Effect of Lactobacillus paracasei inoculation at different level on fermentation quality and chemical composition of ensiled total mixed ration (eTMR)
Adesoji et al. Effect of Lactobacillus plantarum starter culture on the microbial succession, chemical composition, aerobic stability and acceptability by ruminant of fermented Panicum maximum grass
Akbay et al. Effect of inoculations with different lactic acid bacteria on the fermentation profile and quality of high-moisture fodder pea (Pisum sativum L.) silage
Ben ISOLATION AND IDENTIFICATION OF LACTIC ACID BACTERIA STRAINS AND THEIR EFFECTS ON THE FERMENTATION QUALITY OF ELEPHANT GRASS (PENNISETUM PURPUREUS) SILAGE
EE201800024A (et) Mikroorganismi tüvi Lactobacillus buchneri BioCC 203 DSM 32650 ja selle kasutamine
Rohmatussolihat et al. Screening of Lactic Acid Bacteria for Silage Inoculant Candidate
Đorđević et al. Development and effect of a Lactobacillus plantarum inoculant on quality of maize grain silage
Dailidavičienė et al. Fermentation and microbial dynamics of perennial grasses silage prepared with biological inoculant.
Ferrero New Solutions to Reduce Negative Impacts of Aerobic Deterioration of Corn Silage

Legal Events

Date Code Title Description
HC1A Change of owner name
GB1A Change in the ownership or in the address of the owner
HC1A Change of owner name