EE01232U1 - Meetod loodusliku kõverjoonelisusega servadega saematerjalist valmistatud kõverjooneliste servadega elementidest põrandakatte moodulite valmistamiseks - Google Patents

Abstract

Leiutis käsitleb meetodit loodusliku kõverjoonelisusega servadega saematerjalist valmistatud kõverjooneliste servadega elementidest põrandakatte moodulite valmistamiseks. Iga üksik moodul koosneb mitmest elemendist, mis on ette nähtud paarikaupa reas üksteise kõrvale ladumiseks. Mooduli sees on iga rea elementide jätkukoht nihkes järgmise rea elementide jätkukoha suhtes ja mooduli otstes on mooduli erinevate elementide ridade otsad üksteise suhtes nihutatud.

Description

TEHNIKAVALDKOND

Käesolev leiutis käsitleb meetodit loodusliku kõverjoonelisusega servadega saematerjalist valmistatud kõverjooniste servade elementidest põrandakatte moodulite valmistamiseks.

TEHNIKA TASE

Tehnika tasemest on tuntud mitmeid lahendusi looduslikku kõverjoonelisust järgivate servadega põrandaplankude või põrandaplaatide või muude plaatide valmistamiseks.

veitsi patendis CH698020B1 (Peter Herzog-Schymura, publ. 30.04.2009) on kirjeldatud täispuidust puitplaatide valmistamist paljudest kõrvuti asetsevatest puitelementidest, mis on külgesid pidi liidetud mööda nende puitelementide serva võimalikult looduslikku kõverjoonelisust järgivaid liitejooni pidi. Valmistatavaks puitplaadiks on näiteks lauaplaat, põrandaelement (st põrandaplaat) või mööbli tasapinnaline detail vms.

Euroopa patenditaotluses EP2295215A1 (Rudolf Meyer, publ. 16.03.2011) kirjeldatakse servamata plankudest puitplaatide valmistamise meetodit ja seadet. Seade sisaldab detekteerimisseadet nagu digitaalkaamerat, millega servamata plangud skaneeritakse ja andmed salvestatakse andmebaasi, ning arvutusseadet, millega toimub andmebaasi salvestatud andmete alusel sobiva lõikejoone arvutamine ka kõrvuti asetseva kõvera servaga plangu jaoks. Seadmes on lisaks lõikeseade lõikejoonte väljalõikamiseks ja vastav töötlusjaam väljalõigatud laudade plaatideks kokkuühendamiseks.

Saksa kasulikus mudelist DE29812919U1 (Willi Schmidt, publ. 17.12.1998) on tuntud mitmest kõverjoonelise servaga plangust plaadid, kus kahe külgneva plangu puhul on ühe plangu servas tappühenduse punn ja teise plangu servas vastav soon.

Saksa patenditaotlusest DE102007006631A1 (Dieter Karsten Herrmann, publ. 16.08.2007) on tuntud loodusliku kõverjoonelisusega plankudest põranda, seina või lae katte valmistamine. Selles lahenduses toimub samuti iga üksiku plangu skaneerimine ja saadud andmete andmebaasi salvestamine Skaneerimisel saadud andmed sisaldavad muu hulgas plangu täismõõdus kujutist. Näiteks CAD programmi abil asetatakse skaneeritud plankude kujutised kaetava põranda pinna kujutisele ning kas poolautomaatselt või täisautomaatselt genereeritakse külgnevate plankude servade lõikejooned. Lõikejoonte järgi lõigatakse iga üksik plank CNC-lõikepingis välja.

Ükski eespool toodud meetoditest ei sobi looduslikku kõverjoonelisust järgivate servadega põrandaplankudest elementidest põrandakatte moodulite valmistamiseks, kus moodulid koosneksid kindlast arvust elementidest, kus iga üksiku elemendi valmistamiseks on valitud saadaolevate saeplankude hulgast just need saeplangud, millede kuju sobib konkreetse elemendi tegemiseks kõige paremini, st kõige vähema saeplangu lõiketöötlusega vajaliku elemendi kuju saamiseks.

LEIUTISE OLEMUS

Käesolev leiutis hõlmab meetodit loodusliku kõverjoonelisusega servadega saematerjalist valmistatud kõverjooneliste servadega elementidest põrandakatte moodulite valmistamiseks.

Üksik moodul koosneb mitmest elemendist, mis mooduli sees on ette nähtud ladumiseks paarikaupa reas kõrvuti. Seejuures mooduli sees iga rea elementide jätkukoht on nihkes järgmise rea elementide jätkukoha suhtes ja mooduli otstes on mooduli erinevate elementide ridade otsad üksteise suhtes nihutatud selliselt, et koostatud mooduli ühe otsa kuju vastab mooduli teise otsa kujule nii, et moodul on jätkatav teise samasuguse mooduliga.

Seejuures mooduli ühe külje kuju vastab mooduli teise külje kujule nii, et järjest ühes reas moodulitele on laotav järjest teine moodulite rida nihutatult eelmise moodulite rea otste liitekohtade suhtes selliselt, et järgmise moodulite rea moodulite otste liitekohad on nihutatud eelmise moodulite rea moodulite otste liitekohtade suhtes.

Meetod sisaldab etappe, milles moodulite valmistamiseks antakse ette ja salvestatakse arvutiandmebaasi elementide ridade arv moodulis ja mooduli iga elemendi kujuandmed selle servade ja otste kontuuridega.

Mooduli elementide valmistamiseks kasutatavate saeplankude kujuandmed skaneeritakse arvutiandmebaasi, kusjuures andmed sisaldavad vähemalt plangu pikkuse, laiuse, paksuse ja servade kontuuride andmeid.

Arvutiandmebaasi skaneeritud saeplankude jaotamine mooduli vastavate elementide valmistamiseks, mooduli vastavate elementide valmistamiseks võrreldakse arvutiandmebaasi skaneeritud saeplankude kujuandmeid mooduli iga elemendi kujuandmetega, kus etteantud minimaalse ja maksimaalse ülekatte sobivusel mooduli elementide kujuandmetega võrdlemisel, valitakse arvutiandmebaasi skaneeritud saeplank mooduli vastava elemendi tegemiseks, mille kujule on võrreldava saeplangu kuju ette antud minimaalset ja maksimaalset ülekatet arvestades kõige lähedasem.

Leiutise teise eelistatava teostuse kohaselt arvutiandmebaasi skaneeritud saeplankude jaotamine mooduli vastavate elementide valmistamiseks teostatakse vähemalt kahes etapis: esimeses etapis mooduli vastavate elementide valmistamiseks võrreldakse arvutiandmebaasi skaneeritud saeplankude kujuandmeid mooduli iga elemendi kujuandmetega, kus etteantud minimaalse ja maksimaalse ülekatte sobivusel mooduli elementide kujuandmetega võrdlemisel, valitakse arvutiandmebaasi skaneeritud saeplank mooduli vastava elemendi tegemiseks, mille kujule on võrreldava saeplangu kuju ette antud minimaalset ja maksimaalset ülekatet arvestades kõige lähedasem.

Need saeplangud, mis esimeses jaotamise etapis etteantud minimaalse ja maksimaalse ülekatte mittesobivuse tõttu esimeses etapis kohe ühegi elemendi tegemiseks üle jäävad, jaotatakse teises valiku etapis mooduli nende elementide tegemiseks vastava saeplangu minimaalse ülekatte olemasolul vastava elemendi kujuga, mille jaoks nappis esimeses jaotamise etapis piisaval arvul sobiva kujuga saeplanke.

Sellega tagatakse see, et moodulite valmistamisel ei jää mooduli mõne elemendi

valmistamiseks saeplanke puudu, kuna sõltuvalt saeplankude partiis sisalduvate saeplankude kujude jaotumisest võib tekkida olukord, kus moodulite valmistamisel selle elementide tegemiseks ei jaotu saeplanku võrdsel arvul.

Järgnevalt on mooduli elemente võimalik valmistada kolmel viisil sõltuvalt sellest, kas soovitakse saada täispuit elemente või laminaatelemente.

Teostusvariandis täispuit elementide valmistamisel elementide valmistamiseks valitud saeplangud saetakse täispuit elementideks, kus selle servad lõigatakse mooduli selle vastava elemendi servade kujuga, mille jaoks vastav saeplank eelnevas jaotamise etapis valiti/sorteeriti.

Esimeses teostusvariandis laminaatelementide valmistamisel, elementide valmistamiseks valitud saeplangud saetakse spoonideks, iga spoon liimitakse eelnevalt mooduli vastava elemendi valmistamiseks ette nähtud põhimikule ja põhimikule liimitud spoonist moodustatud laminaatelemendi servad lõigatakse mooduli selle vastava elemendi servade kujuga, mille jaoks vastav saeplank, millest spoon saadi, eelnevas jaotamise etapis valiti ja/või sorteeriti.

Teises teostusvariandis laminaatelementide valmistamisel, elementide valmistamiseks võetakse eelnevalt samast palgist järjestikku hööveldatud ja üksteise suhtes nihkumise suhtes fikseeritud lamellidega spoonipakk, mida (st spoonipakku) skaneerimisel käsitletakse kui ühte saeplanku, kus nimetatud spoonipakist peale mooduli kujudesse jaotamist eraldatakse üksikud spoonid ning liimitakse põhimikule, mille järel põhimikule liimitud spoonist moodustatud I laminaatelemendi servad lõigatakse mooduli selle vastava elemendi servade kujuga, mille jaoks vastav spoonipakk, millest spoon saadi, eelnevas jaotamise etapis valiti ja/või sorteeriti.

Seejuures laminaatelementide valmistamisel kasutatakse põhimikuna eelistatavalt vineerplaati, puitkiudplaati või liimpuitplaati.

Kõige eelistatavamates teostusvariantides, nii täispuit kui ka laminaatelementide puhul, mooduli iga elemendi kuju väljalõikamisel lõigatakse vastavalt elemendi ühte pikemasse serva punn

ja selle vastasserva soon ning vastavalt elemendi ühte otsa punn ja selle vastasotsa soon.

Veel ühe teostusvariandi kohaselt, nii täispuit kui ka laminaatelementide puhul, mooduli iga elemendi kuju väljalõikamisel lõigatakse elemendi kõikidesse servadesse ja otstesse soon. Selle teostuse veel ühe täiendava teostusvariandina lõigatakse elementide pikematesse servadesse soon ning elemendi ühte otsa soon ja teise punn.

Valdavalt täispuidust terrassil kasutatavate moodulite puhul, võib mooduli elementide servad jätta ilma punni ja sooneta või lõigata mooduli ühte otsa punn ja teise soon ning jätta elementide pikemasse külge soon lõikamata.

Leiutisekohase meetodi järgi valmistatavad moodulid sisaldavad kas nelja kahes reas kahekaupa olevat elementi või kuut kolmes reas kahekaupa olevat elementi või kaheksat neljas reas kahekaupa olevat elementi või kümmet viies reas kahekaupa olevat elementi.

Elementide arv moodulis ja nende kuju salvestatakse arvutiandmebaasi enne moodulite valmistamist.

Arvutiandmebaasi salvestatavad mooduli iga elemendi kujuandmed selle servade ja otste kontuuridega võib tekitada käsitsi.

Ent eelistatavalt arvutiandmebaasi salvestatavad mooduli iga elemendi kujuandmed selle servade ja otste kontuuridega on genereeritud kindlat liiki puidust saeplankude võimalikult suure ja/või ülevaatliku valimi kujuandmete skaneerimise ja saematerjali plankude jaotamisega gruppidesse nende servade kujude sarnasuse järgi arvestades valitud elementide ja nende ridade arvu moodulis.

Seejuures mooduli iga elemendi servade kontuurid genereeritakse vastava grupi saeplankude servade looduslikku kuju järgivana, arvestades servade kuju genereerimisel elementide kõrvuti ladumise võimalikkust.

Ehk teisisõnu mooduli elementide valmistamiseks loodusliku servakujuga saeplankude lõiketöötluse minimeerimiseks, arvutiandmebaasi skaneeritud saeplankude kujuandmeid võrreldakse omavahel ning nende kujude sarnasuse järgi tehakse kindlaks optimaalne elementide arv moodulis näiteks konkreetset puiduliiki arvestades.

Seejuures saab mooduli sees elementide servade kujud valida võimalikult lähedased saeplankude looduslikku kuju järgivana, et vähendada maksimaalselt saeplankude servadest mahalõigatavat materjaliosa. See säästab materjali ning vähendab lõikeinstrumentide kulumist, mis omakorda vähendab tootmiskulusid.

Piiravateks tingimusteks on mooduli puhul see, et mooduli otsad peavad võimaldama mooduli jätkamist teise samasuguse mooduliga. Eelistatavalt ühele moodulite reale külgnevalt laotava järgmise moodulite rea moodulite jätkukoht peaks eelistatavalt olema nihkes eelmise moodulite rea jätkukoha suhtes.

Lisaks peavad mooduli otstes moodulis olevate erinevate elementide ridade otsad olema üksteise suhtes nihutatud selliselt, et mooduli sees iga rea elementide jätkukoht on nihkes järgmise rea elementide jätkukoha suhtes.

Sellega vähendatakse näiteks põrandale paigaldatud moodulite puhul moodulite kuju korduvuse märgatavust ja/või tajutavust ning lisaks hoitakse kokku puitu olukorras, kus ruumi pikkus ei vasta täpselt mooduli katvale pikkusele.

Kusjuures kõige eelistatavamalt elementide valmistamisel saeplankude järgi lisaks vajalikule tooriku kattuvusele arvestatakse saeplangu süüjoonte kulgemise suunda vastava elemendi serva suhtes. Teisisõnu nähtavad süüjooned peaksid kulgema võimalikult samaselt vastava elemendi pikemate servadega ega tohiks lõikuda elemendi servakontuuriga.

ILLUSTRATSIOONIDE LÜHIKIRJELDUS

Järgnevalt on leiutisekohast meetodit kirjeldatud konkreetse teostusnäite varal viidetega juuresolevatele skemaatilistele joonistele, kus

joonisel FIG 1 on kujutatud skemaatiliselt leiutisekohase mooduli teostusnäidet, mis koosneb neljas reas kaheksast elemendist ning kus joonisel on mooduli elemendid kujutatud hajutatult;

joonisel FIG 2 on kujutatud skemaatiliselt joonisele FIG 1 vastavat moodulit koostatult, kus mooduli elemendid on külgesid pidid tihedalt koos;

joonisel FIG 3 on kujutatud skemaatiliselt joonisele FIG 1 vastavat moodulit aksonomeetriliselt; ning

joonisel FIG 4 on kujutatud skemaatiliselt joonisele FIG 1 vastavat moodulit (paksema joonega) kasutusolukorras põrandas paigaldatuna teiste samasuguste moodulite vahele.

LEIUTISE TEOSTAMISE NÄIDE

Juuresolevatel joonistel on leiutisekohast moodulit ja selle elemente kujutatud skemaatiliselt ja lihtsustatult.

Konkreetne teostusnäide illustreerib leiutisekohast meetodit mooduli abil, mis koosneb kaheksast elemendist A1 kuni A8, mis on paiknevad moodulis kahekaupa neljas reas.

Mooduli elementide A1 kuni A8 kontuurjooned ei ole sirged, vaid on kõverjoonelised.

Moodulite valmistamisel on eelnevalt paika pandud mooduli kontuuri kuju ning moodulit moodustavate elementide kontuurid ja jätkukohad.

Selleks on skaneeritud arvutiandmebaasi võimalikult suur hulk saematerjali saeplankude kujuandmeid (näiteks vähemalt 100000 kindla puiduliigi, nagu näiteks euroopa valge tamme plankude kujuandmed), mille servad on töötlemata, st need on loodusliku kõverjoonelisusega.

Lisaks võib sõltuda ühe mooduli suurus, nagu elementide arv moodulis, selle ühe mooduli pakendi gabariitidest ja kaalust, et see oleks tarbijale mugav transportida ja käsitseda.

Näiteks on katsetamise käigus leitud, et euroopa valgele tammele parketikvaliteedi plankude saadavuse normaaljaotusele vastavalt, on selle puiduliigi puhul sobilik kaheksast elemendist moodul.

Mooduli kuju moodustamisel on selle otsad hambulised, et moodulit moodustavate elementide ridade otsad ei ole ühetasa. Selliselt moodustatud mooduli puhul ole valmis põrandas joonis FIG 4) moodulite kuju korduvus kergesti märgatav.

Seejärel on teostatud arvutiandmebaasis olevate saeplankude jaotamine nende kujusarnasuse järgi kaheksasse gruppi. Seejuures on arvestatud kujusarnasuse gruppide moodustamisel nende kõrvuti ladumise võimalust minimaalse võimaliku lõiketöötlemise võimalusega elementide kontuuri kujundamiseks, et neid oleks võimalik moodulis üksteise kõrvale laduda. Lisaks kui kontuurile tuleb elemendi lõikejoonte määramisel arvesse võtta punni ja soone olemasolu servades ja/või otstes või siis nende puudumist.

Kui mooduli elemendid ja nende kujud on paika pandud, on need salvestatud arvutiandmebaasi ning tootmise käigus iga saeplank, st selle kujuandmed skaneeritakse arvutiandmebaasi. Seejärel toimub sisseskaneeritud saeplankude kujuandmete alusel saeplankude sorteerimine (jaotamine) vastavalt nende kujusobivusele (minimaalse ja maksimaalse ülekatte ja/või süüjoonte kulgemise järgi) konkreetsete elementide valmistamiseks moodulis.

Need saeplangud, mis esimesel sorteerimisel etteantud piiravate tingimuste järgi (nagu näiteks minimaalne ja maksimaalne ülekate, süüjoonte kujusobivus vms), jäid konkreetsete elementide valmistamiseks välja valimata, kasutatakse ära moodulite nende elementide valmistamiseks, mille jaoks jäi esmasel sorteerimisel saeplanke puudu. Väga halvasti sobivaid või teoreetiliselt suure puidukaoga (materjalikaoga) saeplankusid ei kasutata - need kasutatakse tootmises ära muudes toodetes.

Järgmine etapp sõltub sellest, kas valmistatakse täispuit elemente või laminaatelemente.

Laminaatelementide valmistamisel saeplangud lõigatakse spoonideks ja liimitakse põhimikule.

Laminaatelementide valmistamisel höövelspoonipakist on eelnevad protsessid tehtud läbi höövelspoonipakiga, milliste lamellid, mis on samast palgist järjestikku lõigatud, on koostatud ja kinnitatud järjest nii, et spoonipakk on antud protsessis skaneerimisel käsitletav kui saeplank.

Seejärel on täispuit elementide või laminaatelementide valmistamine praktiliselt ühesugune.

Vastavalt konkreetse saeplangu sorteerimisele mooduli elementide valmistamiseks, lõigatakse selle servad ja otsad mooduli vastava elemendi kujuga. Lõikamine toimub tavaliselt CNC-pingis.

Selle võib järgneda mooduli tööpinna (põrandapinna) viimistlus.

Ühe mooduli elemendid (antud näites joonistel elemendid A1 kuni A8) pakendatakse ühte pakendisse.

Vastava ala asjatundjale on ilmne, et leiutis ei ole piiratud eespool kirjeldatud näitega, vaid juures oleva nõudluse piires on võimalikud mitmed teised teostused.

Claims (11)

1. Meetod loodusliku kõverjoonelisusega servadega saematerjalist valmistatud kõverjooneliste servadega elementidest põrandakatte moodulite valmistamiseks, kus üksik moodul koosneb mitmest elemendist, mis mooduli sees on moodulis ette nähtud ladumiseks paarikaupa reas üksteise kõrvale, kus mooduli sees iga rea elementide jätkukoht on nihkes järgmise rea elementide jätkukoha suhtes ja mooduli otstes on mooduli erinevate elementide ridade otsad üksteise suhtes nihutatud, kus koostatud mooduli ühe otsa kuju vastab mooduli teise otsa kujule nii, et moodul on jätkatav teise samasuguse mooduliga, kus mooduli ühe külje kuju vastab mooduli teise külje kujule nii, et järjest ühes reas moodulitele on laotav järjest teine moodulite rida nihutatult eelmise moodulite rea otste liitekohtade suhtes selliselt, järgmise moodulite rea moodulite otste liitekohad on nihutatud eelmise moodulite rea moodulite otste liitekohtade suhtes, et mis erineb selle poolest, et see sisaldab etappe, milles: määratakse ja salvestatakse arvutiandmebaasi elementide ridade arv moodulis ja mooduli iga elemendi kujuandmed selle servade ja otste kontuuridega; mooduli elementide valmistamiseks kasutatavate saeplankude kujuandmed skaneeritakse arvutiandmebaasi, kusjuures andmed sisaldavad vähemalt plangu pikkuse, laiuse, paksuse ja servade kontuuride andmeid; arvutiandmebaasi skaneeritud saeplankude jaotamine mooduli vastavate elementide valmistamiseks, mooduli vastavate elementide valmistamiseks võrreldakse arvutiandmebaasi skaneeritud saeplankude kujuandmeid mooduli iga elemendi kujuandmetega, kus etteantud minimaalse ja maksimaalse ülekatte sobivusel mooduli elementide kujuandmetega võrdlemisel, valitakse arvutiandmebaasi skaneeritud saeplank mooduli vastava elemendi tegemiseks, mille kujule on võrreldava saeplangu kuju ette antud minimaalset ja maksimaalset ülekatet arvestades kõige lähedasem.

2. Meetod vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et arvutiandmebaasi skaneeritud saeplankude jaotamine mooduli vastavate elementide valmistamiseks teostatakse vähemalt kahes etapis, kus esimeses etapis mooduli vastavate elementide valmistamiseks võrreldakse arvutiandmebaasi skaneeritudi saeplankude kujuandmeid mooduli iga elemendi kujuandmetega, kus etteantud minimaalse ja maksimaalse ülekatte sobivusel mooduli elementide kujuandmetega võrdlemisel, valitakse arvutiandmebaasi skaneeritud saeplank mooduli vastava elemendi tegemiseks, mille kujule on võrreldava saeplangu kuju ette antud minimaalset ja maksimaalset ülekatet arvestades kõige lähedasem, ning need saeplangud, mis esimeses jaotamise etapis etteantud minimaalse ja maksimaalse üle-katte mittesobivuse tõttu esimeses etapis kohe ühegi elemendi tegemiseks üle jäävad, jaotatakse teises valiku etapis mooduli nende elementide tegemiseks vastava saeplangu minimaalse ülekatte olemasolul vastava elemendi kujuga, mille jaoks nappis esimeses jaotamise etapis piisaval arvul sobiva kujuga saeplanke.

3. Meetod vastavalt ühele eelnevale nõudluspunktile, mis erineb selle poolest, et elementide valmistamiseks valitud saeplangud saetakse spoonideks, iga spoon liimitakse eelnevalt mooduli vastava elemendi valmistamiseks ette nähtud põhimikule ja põhimikule liimitud spoonist moodustatud laminaatelemendi servad lõigatakse mooduli selle vastava elemendi servade kujuga, mille jaoks vastav saeplank, millest spoon saadi, eelnevas jaotamise etapis valiti.

4. Meetod vastavalt ühele eelnevale nõudluspunktile 1 või 2, mis erineb selle poolest, et elementide valmistamiseks võetakse eelnevalt samast palgist järjestikku hööveldatud ja üksteise suhtes nihkumise suhtes fikseeritud lamellidega spoonipakk, mida skaneerimisel käsitletakse kui ühte saeplanku, kus nimetatud spoonipakist peale mooduli kujudesse jaotamist eraldatakse üksikud spoonid, mis liimitakse põhimikule, mille järel põhimikule liimitud spoonist moodustatud laminaatelemendi servad lõigatakse mooduli selle vastava elemendi servade kujuga, mille jaoks vastav spoonipakk, millest spoon saadi, eelnevas jaotamise etapis valiti ja/või sorteeriti.

5. Meetod vastavalt ühele nõudluspunktile 1 kuni 2, mis erineb selle poolest, et elementide valmistamiseks valitud saeplangud saetakse täispuit elementideks.

6. Meetod vastavalt nõudluspunktile 3, 4 või 5, mis erineb selle poolest, et kus iga mooduli elemendi kuju väljalõikamisel lõigatakse vastavalt elemendi ühte pikemasse serva punn ja selle vastasserva soon ning vastavalt elemendi ühte otsa punn ja selle vastasotsa soon.

7. Meetod vastavalt ühele nõudluspunktile 1 kuni 5, mis erineb selle poolest, et kus iga mooduli elemendi kuju väljalõikamisel lõigatakse elemendi kõikidesse servadesse ja otstesse soon.

8. Meetod vastavalt eelnevale nõudluspunktile 3, 4, 6 või 7, mis erineb selle poolest, et laminaatelementide põhimikuna kasutatakse vineerplaati, puitkiudplaati või liimpuitplaati.

9. Meetod vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile 1 kuni 8, mis erineb selle poolest, et iga moodul sisaldab nelja kahes reas kahekaupa olevat elementi või kuut kolmes reas kahekaupa olevat elementi või kaheksat neljas reas kahekaupa olevat elementi või kümmet viies reas kahekaupa olevat elementi.

10. Meetod vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, mis erineb selle poolest, et arvutiandmebaasi salvestatavad mooduli iga elemendi kujuandmed selle servade ja otste kontuuridega genereeritakse arvutiga kindlat liiki puidust saeplankude võimalikult suure/ülevaatliku valimi kujuandmete skaneerimise ja saematerjali plankude jaotamisega gruppidesse nende servade kujude sarnasuse järgi vastavalt elementide ja nende ridade arvule moodulis, kus mooduli iga elemendi servade kontuurid genereeritakse arvutiga vastava grupi saeplankude servade looduslikku kuju järgivana, arvestades servade kuju genereerimisel elementide kõrvuti ladumise võimalikkust.

11. Meetod vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile 1 kuni 9, mis erineb selle poolest, et arvutiandmebaasi salvestatavad mooduli iga elemendi kujuandmed selle servade ja otste kontuuridega tekitatakse käsitsi.