EE01524U1 - Ninaprillide prillitoos - Google Patents

Abstract

Leiutisega esitatakse ninaprillide prillitoos 100 prillide 200 hoidmiseks. Prillitoos 100 sisaldab esimest toosiosa 102, millel on esimene läbiviik 134 ja esimene väljaulatuv klapp 138, mis on teljesuunalisel kaugusel esimesest läbiviigust 134, ja teist toosiosa 104, millel on teine läbiviik 154 ja teine väljaulatuv klapp 158, mis on teljesuunalisel kaugusel teisest läbiviigust 154. Esimene toosiosa 102 ja teine toosiosa 104 on omavahel ühendatud selliselt, et esimene väljaulatuv klapp 138 sobitub teise läbiviiku 154 ja teine väljaulatuv klapp 158 sobitub esimesse läbiviiku 134.

Description

TEHNIKAVALDKOND

Leiutis kuulub isiklike tarbeesemete valdkonda ja puudutab prillitoosi. Täpsemalt puudutab leiutiskirjeldus ninaprillide hoidmiseks ette nähtud toosi.

TEHNIKA TASE

Ninaprillid on sellised prillid, mis püsivad kandja näol prillisangadeta, sest prillid kinnituvad painduva prillikaare abil ninajuurele. Selliseid ninaprille kirjeldab näiteks Eesti kasulik mudel EE01399. Enamasti on sellised ninaprillid mõeldud lugemiseks ning on nii väikesed, et mahuvad hõlpsasti krediitkaarditaskusse, kellarihma külge või raamatu vahele. Sellistes taskutes või kellarihma küljes kipuvad ninaprillid aga deformeeruma, sest neid painutatakse. Samuti võivad selliselt hoitud ninaprillide klaasid puutuda kokku raamatu, kellarihma või muu objekti ühe või mitme pinnaga, mis tekitab kriimustusi.

Dokumendis KR200160789 Y1 on kirjeldatud prillitoosi, millel on ülemine ja alumine osa. See prillitoos sisaldab ka lukustussüsteemi, millel on nupp või väljaulatuv osa. Prillitoos avaneb, kui vajutada nupule või väljaulatuvale osale. Nimetatud prillitoosi puuduseks on, et lukustussüsteem on suur ja kohmakas. Lukustussüsteem on kinnitatud eraldi prillitoosi külge, mille tõttu on prillitoosil suur küljepaksus. Arvestades prillitoosi kuju, saavad prillid toosis liikuda. Selle tõttu võivad prillid saada kriimustusi. Samuti on sellise prillitoosi valmistamine töömahukas.

LEIUTISE OLEMUS

Käesolevas leiutises kaitstakse ninaprillide prillitoosi. Ninaprillide prillitoosil on esimene toosiosa, millel on esimene läbiviik ja esimene väljaulatuv klapp, mis asetseb esimese läbiviigu suhtes teljesuunalisel kaugusel, ja teine toosiosa, millel on teine läbiviik ja teine väljaulatuv klapp, mis asetseb teise läbiviigu suhtes teljesuunalisel kaugusel. Esimene toosiosa ja teine toosiosa on omavahel ühendatud selliselt, et esimene väljaulatuv klapp sobitub teise läbiviiku ja teine väljaulatuv klapp sobitub esimesse läbiviiku.

Esimene toosiosa ja teine toosiosa on valmistatud selliselt, et neid saab ühendada ja lahti võtta.

Esimese toosiosa ja teise toosiosa vahel on pilu, kui esimene toosiosa ja teine toosiosa on omavahel ühendatud, kusjuures pilu on selline, et takistab nii prillide sisenemist prillitoosi kui ka prillide väljumist prillitoosist.

Esimene väljaulatuv klapp ja teine väljaulatuv klapp on mööda telge üksteise suhtes selliselt joondatud, et nende vahel on tühimik. Kui rakendada jõudu esimesele väljaulatuvale klapile ja teisele väljaulatuvale klapile tekib eraldav kaugus pilule. See eraldav kaugus on ette nähtud nii prillide asetamiseks prillitoosi kui ka prillide eemaldamiseks prillitoosist.

Esimene toosiosa sisaldab esimest sisepinda, milles on esimene läbiviik, esimene läbiviik defineerib serva, ja esimene väljaulatuv klapp ulatub välja esimese läbiviigu servast. Esimene väljaulatuv klapp sisaldab esimest klapiosa, mis ulatub teljesuunas välja esimese läbiviigu servast ja teist klapiosa, mis ulatub välja esimesest klapiosast. Teine klapiosa on sfääriline ning kulgeb alates esimesest klapiosast mööda esimese toosiosa pikitelge.

Esimene toosiosa moodustab esimese pikiserva ja teise pikiserva, kusjuures esimene pikiserv on kaardus ning teine pikiserv sisaldab kolme kumerat ja kaht nõgusat osa.

Esimene toosiosa sisaldab väljaulatuvate osade kogumit, mis ulatuvad risti välja esimese toosiosa sisepinnast.

Teine toosiosa sisaldab teist sisepinda, millel on kogum süvendeid, kusjuures süvenditesse sobitub esimese toosiosa väljaulatuvate osade kogum.

JOONISTE LOETELU

Joonisel fig 1 on näidatud leiutise teostuse kohast ninaprillide prillitoosi;

joonistel fig 2A ja 2B on näidatud leiutise teostuse kohase ninaprillide prillitoosi esimest ja teist toosiosa;

joonistel fig 3A ja 3B on näidatud leiutise teostuse kohase ninaprillide prillitoosi esimese toosiosa ja teise toosiosa välispinda;

joonistel fig 4A ja 4B on näidatud leiutise teostuse kohast esimese ja teise toosiosa sisepinda;

joonisel fig 5 on näidatud leiutise teostuse kohast osalist perspektiivvaadet esimese ja teise toosiosa ühest osast;

joonisel fig 6 on näidatud leiutise teostuse ja sõlme B suurenduse kohast perspektiivvaadet ninaprillide prillitoosist;

joonisel fig 7 ja joonisel fig 8 on näidatud leiutise teostuse ja sõlme C ja D suurenduse kohast perspektiivvaadet prillidest prillitoosi asetumisel;

joonisel fig 9 on näidatud perspektiivvaadet prillide asetusest prillitoosis ja detaili suurendust;

joonisel fig 10 ja joonisel fig 11 on näidatud leiutise teostuse kohast perspektiivvaadet prillide eemaldamisest prillitoosist pärast seda, kui kummagi toosiosa väljaulatuvatele klappidele on avaldatud survet;

joonisel fig 12 on kujutatud ninaprillide prillitoosi lõiget, vaadelduna mööda tasandit A-A, mis on näidatud joonisel fig 1; ja

joonisel fig 13 on näidatud leiutise teostuse kohast ninaprillide prillitoosi lõiget mööda tasandit A-A, kui esimese ja teise toosiosa väljaulatuvatele klappidele on avaldatud survet.

TEOSTUSNÄIDE

Järgmiselt kirjeldatakse üksikasjalikumalt leiutise teostusi, mille näited on kujutatud lisatud joonistel. Kõikidel joonistel kasutatakse samade osade tähistamiseks samu viitenumbreid.

Joonisel fig 1 on kujutatud ninaprillide prillitoosi 100. Täpsemalt on ninaprillide prillitoos 100 valmistatud selliselt, et sellesse saaks asetada ninaprillid 200 (nagu on näidatud joonisel fig 6). Kuigi leiutiskirjelduses esitatud teostustes ja nende illustratsioonides on näidatud prillitoosi 100 ninaprillide 200 hoidmiseks, võib mitmes teises teostuses prillitoos 100 olla ette nähtud teistsuguse kuju või suurusega prillide hoidmiseks.

Joonistel fig 2Aja 2B on näidatud ninaprillide prillitoosi 100 esimest toosiosa 102 ja teist toosiosa 104. Esimene toosiosa 102 ja teine toosiosa 104 on piklikud ja lamedad. Esimene toosiosa 102 võib kulgeda mööda pikitelge 1-1’, nii et selle pikkus on L1. Joonistel fig 3Aja 3B on esimesel toosiosal 102 esimene pikiserv 106, teine pikiserv 108, esimene külgmine serv 110 ja teine külgmine serv 112. Esimene pikiserv 106, esimene külgmine serv 110 ja teine külgmine serv 112 on kaardus (nõgusad). Teine külgmine serv 108 sisaldab kolme kumerat ja kaht nõgusat piirkonda. Nõgusad piirkonnad on jaotatud kumerate piirkondade vahele selliselt, et üksteisele ei järgne kunagi sarnased piirkonnad (pole järjest kaht kumerat ega kaht nõgusat piirkonda).

Teine toosiosa 104 on esimese toosiosaga 102 sarnase ülesehitusega. Näiteks on teine toosiosa 104 mööda pikitelge 2-2’ pikkusega L2 (näitlikus teostuses L2 = L1). Teisel toosiosal 104 on esimene pikiserv 114, teine pikiserv 116, esimene külgmine serv 118 ja teine külgmine serv 120. Esimene pikiserv 114, esimene külgmine serv 118 ja teine külgmine serv 120 on kaardus (nõgusad). Teine pikiserv 116 sisaldab kolme kumerat ja kaht nõgusat piirkonda.

Esimene toosiosa 102 sisaldab esimest välispinda 130 (mida on kõige paremini näidatud joonistel fig 3A ja 3B) ning esimest sisepinda 132 (mida on kõige paremini näidatud joonistel fig 4A ja 4B). Samamoodi sisaldab teine toosiosa 104 teist välispinda 150 ja teist sisepinda 152. Joonisel fig 4A on üksikasjalikult kujutatud teist toosiosa 102.

Esimese toosiosa sisepinnas 132 on esimene läbiviik 134, mis ulatub läbi esimese toosiosa 102 laiuse, nagu on näidatud joonisel fig 5. Ühes teostuses on esimese läbiviigu 134 pikkus pool (L/2) esimese toosiosa sisepinna 132 pikkusest. Täpsemalt on esimene läbiviik 134 niisugune, et läbiviigu 134 keskne telg läbib läbiviigu punkti sümmeetrilisel teljel 135 (nagu on näidatud joonisel fig 3A). Sümmeetriline telg 135 vastab teljele, mille suhtes esimese toosiosa 102 profiilid on sümmeetrilised.

Esimene läbiviik 134 moodustab serva 136. Serv 136 vastab läbiviigu 134 perifeersele piirkonnale, nagu on näidatud joonisel fig 5 (st osa esimest läbiviiku 134 ümbritsevast perifeersest piirkonnast).

Esimesel toosiosal 102 on ka esimene väljaulatuv klapp 138. Esimene väljaulatuv klapp 138 ulatub välja esimese läbiviigu 134 servast. Vähemalt osa väljaulatuvast klapist 138 paikneb esimesest läbiviigust 134 teljesuunalisel kaugusel, nagu on näidatud joonisel fig 5. Esimene väljaulatuv klapp 138 sisaldab esimest klapiosa 140 ja teist klapiosa 142. Esimene klapiosa 140 ulatub teljesuunas välja servast 136. Teine klapiosa 142 ulatub välja esimesest klapiosast 140. Teine klapiosa 142 aga kulgeb paralleelselt esimese toosiosa 102 pikiteljega (1-1’). Niisuguse ülesehituse puhul on teine klapiosa 142 teljesuunalisel kaugusel z esimese toosiosa sisepinnast 132. Joonistel kujutatud teostuses on teine klapiosa 142 sfääriline. Mitmes teises teostuses on teine klapiosa 142 siiski teistsuguse kuju või ülesehitusega.

Joonistel fig 2 ja fig 4 on esimesel toosiosal 102 ka väljaulatuvate osade kogum 144. Väljaulatuvate osade kogumi 144 hulgas on esimest tüüpi väljaulatuvad osad 146, teist tüüpi väljaulatuvad osad 148 ja kolmandat tüüpi väljaulatuvad osad 147. Esimest tüüpi väljaulatuvad osad 146 on ringikujulised eenduvad osad, nagu on näidatud joonistel fig 2B. Teist tüüpi väljaulatuvad osad 148 on peaaegu ristkülikujulised eenduvad osad, nagu on näidatud joonistel fig 2A ja 2B. Kolmandat tüüpi väljaulatuvad osad 147 on kumerad eenduvad osad, mis on ette nähtud prillide 200 paigal hoidmiseks, kui prillid 200 asetatakse ninaprillide prillitoosi 100 (nagu leiutiskirjelduses edaspidi täpsemalt kirjeldatakse). Esimene toosiosa 102 sisaldab ka mitut hammast 149 (mida on kõige paremini näidatud joonisel fig 5).

Joonisel fig 4B on detailselt kujutatud teist toosiosa 104. Teisel sisepinnal 152 moodustub teine läbiviik 154, mis ulatub läbi teise toosiosa 104 laiuse, nagu on näidatud joonisel fig 2B ja joonisel fig. 5. Ühes teostuses on teise läbiviigu 154 pikkus pool (L/2) teise toosiosa sisepinna 152 pikkusest. Täpsemalt on teine läbiviik 154 niisugune, et teise läbiviigu 154 keskne telg läbib läbiviigu punkti sümmeetrilisel teljel 155 (nagu on näidatud joonisel fig 3B). Sümmeetriline telg 155 vastab teljele, mille suhtes teise toosiosa 104 profiilid on sümmeetrilised.

Joonisel fig 5 moodustab teine läbiviik 154 teise serva 156. Teine serv 156 vastab teise läbiviigu 154 perifeersele piirkonnale, nagu on näidatud joonisel fig 5 (st osa teist läbiviiku 154 ümbritsevast perifeersest piirkonnast).

Teisel toosiosal 104 on ka teine väljaulatuv klapp 158. Väljaulatuv klapp 158 ulatub välja teise läbiviigu 154 teisest servast 156. Vähemalt osa teisest väljaulatuvast klapist 158 paikneb teisest läbiviigust 154 teljesuunalisel kaugusel, nagu on näidatud joonisel fig 5. Täpsemalt sisaldab teine väljaulatuv klapp 158 esimest osa 160 ja teist osa 162. Esimene osa 160 ulatub teljesuunas välja teisest servast 156. Teine osa 162 ulatub välja esimesest osast 160. Teine osa 162 aga kulgeb paralleelselt teise toosiosa 104 pikiteljega (2-2’). Niisuguse ülesehituse puhul on teine osa 162 teljesuunalisel kaugusel y teise toosiosa sisepinnast 152. Joonistel kujutatud teostuses on teine osa 162 sfääriline. Mitmes teises teostuses on teine osa 162 siiski teistsuguse kuju või ülesehitusega.

Joonistel fig 2A ja 4B on teisel toosiosal 104 ka kogum süvendeid 164. Süvendite kogum 164 sisaldab esimest tüüpi süvendeid 166 ja teist tüüpi süvendeid 168. Esimest tüüpi süvendid 166 on ringikujulised süvendid, nagu on näidatud joonisel fig 2A. Esimest tüüpi süvendid 166 on ette nähtud sobituma esimest tüüpi väljaulatuvate osadega 146. Teist tüüpi väljaulatuvad osad 168 on peaaegu ristkülikujulised väljaulatuvad osad, nagu on näidatud joonistel 2, ning on ette nähtud sobituma teist tüüpi väljaulatuvate osadega 148. Teisel toosiosal 104 on ka väljaulatuvad osad 167, mis on ette nähtud prillide 200 paigal hoidmiseks, kui prillid 200 asetatakse ninaprillide prillitoosi 100 (nagu leiutiskirjelduses edaspidi täpsemalt kirjeldatakse). Teine toosiosa 104 sisaldab ka mitut hammast 169, mis sarnanevad hammastega 149 (mis on kõige paremini näidatud joonisel fig 5).

Leiutiskirjelduse ühes aspektis sisaldab ninaprillide prillitoos 100 ka toosiosade eraldamist võimaldavat osa. Toosiosade eraldamist võimaldav osa võimaldab esimese toosiosa 102 ja teise toosiosa 104 teineteisest eraldamist. Toosiosade eraldamist võimaldaval osal on eraldamist võimaldav klapp 180, mis paikneb ühes teise toosiosa 104 nurgas. Toosiosade eraldamist võimaldav osa sisaldab ka täiendavat väljalõikekohta 184 (osa esimesest toosiosast 102) esimeses toosiosas 102, nii et eraldamist võimaldav klapp 180 piirneb väljalõikekohaga 184.

Esimese toosiosa 102 ühendust teise toosiosaga 104, ninaprillide prillitoosi 100 sellist ülesehitust, mis võimaldab prillide 200 sellesse sisenemist ja sellest väljumist, ning toosiosade 102 ja 104 eraldamist võimaldava osa eraldamisfunktsiooni prillitoosil 100 on üksikasjalikult näidatud joonistel 2-12.

Joonistel fig 2A ja 2B on näidatud ninaprillide prillitoosi 100 osadeks võetud kujul. Esimene toosiosa 102 ja teine toosiosa 104 on asetatud teineteise ette, nii et esimese toosiosa sisepind 132 on vastamisi teise toosiosa sisepinnaga 152, ja esimese läbiviigu 134 telg ühtib teise läbiviigu 154 teljega. Esimene toosiosa 102 ja teine toosiosa 104 paiknevad teineteise suhtes selliselt, et väljaulatuvate osade kogum 144 on süvendite kogumiga 164 teljesuunaliselt joondatud. Seejärel pannakse esimene toosiosa 102 ja teine toosiosa 104 kokku, mistarvis vajutatakse vähemalt ühele neist, kas toosiosale 102 või toosiosale 104, niimoodi, et väljaulatuvate osade kogum 144 sobitub süvendite kogumisse 164. Kui esimene toosiosa 102 ja teine toosiosa 104 kokku pannakse, sobitub esimene väljaulatuv klapp 138 teise läbiviiku 154, ja teine väljaulatuv klapp 158 sobitub esimesse läbiviiku 134, nagu on näidatud joonisel fig 12. Kui esimene toosiosa 102 ja teine toosiosa 104 kokku pannakse, sobitub esimene väljaulatuv klapp 138 teise läbiviiku 154, ja teine väljaulatuv klapp 158 sobitub esimesse läbiviiku 134 nii, et osa esimesest väljaulatuvast klapist 138 ulatub teisest toosiosast 104 kaugemale, ning osa teisest väljaulatuvast klapist 158 ulatub esimesest toosiosast 102 kaugemale. Ninaprillide prillitoosi 100 paariskonstruktsioonis on esimene väljaulatuv klapp 138 ja teine väljaulatuv klapp 136 mööda telge joondatud ning nende vahel on tühimik g.

Leiutise ühes teostuses ei pruugi esimese toosiosa 102 ja teise toosiosa 104 vahel olla hambaid 149 ja 169. Sellise teostuse korral on ninaprillide prillitoosi 100 paariskonstruktsioonis pilu 250 esimese toosiosa 102 ja teise toosiosa 104 vahel, nagu on näidatud joonisel fig 6. Tühimiku eesmärk on takistada nii prillide 200 asetamist prillitoosi 100 kui ka prillide 200 eemaldamist prillitoosist 100. Näiteks joonisel fig 6 on näidatud, et pilu 250 on väiksem kui prillide 200 paksus e. Nii takistatakse prillide 200 asetamist prillitoosi 100.

Leiutise teises teostuses, mille puhul on olemas ka hambad 149 ja 169, võib prillitoosi 100 paariskonstruktsioonis hambad 149 ja 169 paigutada nõnda, et neist tekib takistus, mis ei lase prille 200 prillitoosi 100 asetada ega prille 200 prillitoosist 100 eemaldada, nagu on näidatud joonisel fig 1.

Esimese väljaulatuva klapi 138 ja teise väljaulatuva klapi 158 rolli prillide 200 prillitoosis 100 hoidmise võimaldamises illustreeritakse joonistega fig 6 kuni fig 13.

Nagu eespool kirjeldatud, takistavad prillitoosi 100 tavapärase paariskonstruktsiooni puhul kas pilu 250 või hambad 149 ja 169 prillide 200 asetamist prillitoosi 100. Kui aga vajutatakse ühele või mitmele esimesele väljaulatuvale klapile 138 ja teisele väljaulatuvale klapile 158, moodustub esimest toosiosa 102 ja teist toosiosa 104 eraldav kaugus 260 lisaks pilule 250 (võib võrrelda jooniseid fig 12 ja fig 13). Teise võimalusena võib ühes teises teostuses neid eraldav kaugus 260 moodustuda hammaste 149 ja 169 vahel, nii et prille (200) on lihtsam toosi (100) asetada (nagu on näidatud joonisel 7).

Joonisel fig 12 ja joonisel fig 13 on näidatud, kuidas moodustub eraldav kaugus 260. Kui vajutada esimesele väljaulatuvale klapile 138 ja teisele väljaulatuvale klapile 158, eemaldub esimene toosiosa 102 teisest toosiosast 104. Nii moodustub kaht osa eraldav kaugus 260, nii et prillid 200 saab asetada prillitoosi 100.

Pärast prillide 200 asetamist prilliroosi 100 vabastatakse jõud, mida avaldati esimesele väljaulatuvale klapile 138 ja teisele väljaulatuvale klapile 158, nagu on näidatud joonisel fig 9. Selle tõttu kaob eraldav kaugus 260 ning pilu 250 ja/või hambad 149 ja 169 ennetavad prillide 200 väljumist prillitoosist 100. Väljaulatuvad osad 147 ja 167 prillitoosi sees võimaldavad prille 200 paigal hoida ning takistavad neil prillitoosis 100 telje suunas liikuda, nii et prillidele 200 ei teki mingeid kriimustusi.

Prillide kasutaja saab oma prille 200 hoida hõlpsalt prillitoosis 100. Esimesele väljaulatuvale klapile 138 ja teisele väljaulatuvale klapile 158 võib avaldada samamoodi survet, et võimaldada prillide 200 välja võtmine prillitoosist 100. Täpsemalt tekitab esimesele väljaulatuvale klapile 138 ja teisele väljaulatuvale klapile 158 vajutamine esimest toosiosa 102 ja teist toosiosa 104 eraldava kauguse 260. Selle mõjul libisevad prillid 200 prillitoosist 100 välja, nagu on näidatud joonisel fig 10 ja joonisel fig.11.

Leiutisekohane prillitoos 100 pakub ka mugavat võimalust esimese toosiosa 102 ja teise toosiosa 104 puhastamiseks. Toosi 100 saab lahti võtta, kui tõmmata eraldamist võimaldavat osa 180 esimesest toosiosast 102 eemale. Niisugune tõmbamine võimaldab väljaulatuvate osade kogumil 144 väljuda süvendite kogumist 164, nagu võib näha joonise fig 1 ja joonise fig 2 võrdlemisel.

Kuigi leiutise aspekte on eelkõige näidatud ja kirjeldatud eespool esitatud teostuste kohaselt, mõistavad valdkonna asjatundjad, et avaldatud seadeldiste, süsteemide ja meetodite muutmisel on leiutiskirjelduse ulatusest väljumata võimalikud ka mitmesugused täiendavad teostused. Sellised teostused jäävad leiutiskirjelduse ulatusse järgmiste nõudluspunktide ja nende mis tahes ekvivalentide põhjal esitatud määratluse kohaselt.

Claims (13)

1. Ninaprillide prillitoos (100) prillide (200) hoidmiseks, kusjuures prillitoos (100) sisaldab esimest toosiosa (102) ja teist toosiosa (104), mis erineb selle poolest, et esimesel toosiosal (102) on esimene läbiviik (134) ja esimene väljaulatuv klapp (138), mis on teljesuunalisel kaugusel esimesest läbiviigust (134); ja teisel toosiosal (104) on teine läbiviik (154) ja teine väljaulatuv klapp (158), mis on teljesuunalisel kaugusel teisest läbiviigust (154); kusjuures esimene toosiosa (102) ja teine toosiosa (104) on omavahel ühendatud selliselt, et esimene väljaulatuv klapp (138) sobitub teise läbiviiku (154) ja teine väljaulatuv klapp (158) sobitub esimesse läbiviiku (134).

2. Ninaprillide prillitoos (100) vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et esimene toosiosa (102) ja teine toosiosa (104) on valmistatud ühendatava ja lahtivõetavana.

3. Ninaprillide prillitoos (100) vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et esimese toosiosa (102) ja teise toosiosa (104) vahel on prillide paksusest (e) kitsam pilu (250), kui esimene toosiosa (102) ja teine toosiosa (104) on omavahel ühendatud.

4. Ninaprillide prillitoos (100) vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et esimene väljaulatuv klapp (138) ja teine väljaulatuv klapp (158) on mööda telge üksteise suhtes selliselt joondatud, et nende vahel on tühimik (g).

5. Ninaprillide prillitoos (100) vastavalt nõudluspunktile 3 ja 4, mis erineb selle poolest, pilul (250) on prillide paksusest (e) laiem eraldav kaugus (260), kui esimene väljaulatuv klapp (138) ja teine väljaulatuv klapp (158) on liikunud teineteisele lähemale.

6. Ninaprillide prillitoos (100) vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et esimene toosiosa (102) sisaldab esimest sisepinda (132), milles on esimene läbiviik (134), mis defineerib serva (136).

7. Ninaprillide prillitoos (100) vastavalt nõudluspunktile 6, mis erineb selle poolest, et esimese läbiviigu (134) servast (136) ulatub välja esimene väljaulatuv klapp (138).

8. Ninaprillide prillitoos (100) vastavalt nõudluspunktile 7, mis erineb selle poolest, et esimene väljaulatuv klapp (138) sisaldab esimest klapiosa (140), mis ulatub teljesuunas välja esimese läbiviigu (134) servast (136).

9. Ninaprillide prillitoos (100) vastavalt nõudluspunktile 8, mis erineb selle poolest, et esimesest klapiosast (140) ulatub välja teine klapiosa (142).

10. Ninaprillide prillitoos (100) vastavalt nõudluspunktile 9, mis erineb selle poolest, et teine klapiosa (142) on sfääriline ning kulgeb alates esimesest klapiosast (140) esimese toosiosa (102) paralleelselt pikiteljega (1-1’).

11. Ninaprillide prillitoos (100) vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et esimene toosiosa (102) moodustab esimese pikiserva (106) ja teise pikiserva (108), kusjuures esimene pikiserv (106) on kaardus ning teine pikikülg (108) sisaldab kolme kumerat ja kaht nõgusat osa.

12. Ninaprillide prillitoos (100) vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et esimene toosiosa (102) sisaldab väljaulatuvate osade kogumit (144), mis ulatuvad esimese toosiosa (102) sisepinnast (132) välja risti teljega 1-1’.

13. Ninaprillide prillitoos (100) vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et teine toosiosa (104) sisaldab välja ulatuvate süvendite (164) kogumit mis on risti teljega 2-2’, kusjuures süvenditesse (164) sobitub esimese toosiosa (102) väljaulatuvate osade kogum (144).