EE05803B1 - Polüvinüülformaalil (PVFO) põhinev taimekasvusubstraat ja selle valmistamise meetod - Google Patents

Abstract

Käesolevas leiutises kirjeldatakse polüvinüülformaalil põhinevat granulaarset või granulaarsete@kogumite kujul taimekasvusubstraati, mis sisaldab väetisi, mikroelemente ja täiteaineid, samuti@kirjeldatakse selle taimekasvusubstraadi valmistamise meetodit. Polüvinüülformaalil põhinevat@taimekasvusubstraati kasutatakse iseseisvalt või segatuna muude olemasolevate@taimekasvusubstraatidega (taimekasvukeskkondadega). Polüvinüülformaalil põhinev taimekasvusubstraat on olemuselt hüdrofiilne poorne granulaarne materjal, mille pooride suurus jääb vahemikku 5-500 µm, keskmiselt 100 µm. Homogeense taimekasvusubstraadina kasutamisel võib taimekasvusubstraat olla lahtiste graanulitena, graanulitest pressitud mahulise materjalina või juba sünteesitud võimalikult lõpptoote taoliselt (minimaalset mehaanilist töötlemist vajaval kujul).@

Description

Tehnikavaldkond

Käesolev leiutis kuulub taimekasvatuse valdkonda, täpsemalt on tegemist hüdropoonikas kasutatava loodussõbraliku taimekasvukeskkonnaga. Leiutiseks on polüvinüülformaalil (PVFO) põhinev taimekasvusubstraat, mis koosneb graanulitest või nende kogumitest, ja selle valmistamise meetod.

Tehnika tase

Efektiivselt korraldatud, süstematiseeritud ja võimalikult täpselt juhitud tänapäevane taimekasvatus sõltub väga suurel määral kasutatavatest materjalidest, nagu taimekasvu substraadid, väetised ja vesi, ning seda olenemata sellest, kas tegemist on suurtootmise või ilu- ja hobiaiandusega.

Kvaliteetsed taimekasvusubstraadid võimaldavad väga täpselt juhtida taimedele antava vee kogust ja jaotust keskkonnas. See tagab ühtlasema ja kontrollituma väetiste ja toiteainete kättesaadavuse kasvatatavatele taimedele, võimaldades efektiivselt kontrollida ja juhtida taimekasvu protsessi. Taimekasvu protsessi efektiivsus ja selle kontroll on eriti olulised suurtootjate jaoks, kus sellest sõltub saagi kvaliteet ja kogus. Lisaks saagi kvaliteedile aitab sobivate substraatide kasutamine optimeerida väetiste ja vee kasutamist. Ilu- ja hobiaianduses on oluline, et oleks tagatud võimalikult ühtlane niiskusrežiim, sõltumata kastmise korrapärast või korrapära puudumisest.

Tehnika tasemest on teada hüdropoonikas kasutusel olevad materjalid, mis baseeruvad kivivillal, turbal, mitmesugustel looduslikel või sünteetilistel polümeerkiududel või vahtudel. Peamiselt kasutatakse hüdropoonikas sünteetilisi materjale, vähemal määral kasutatakse ka looduslikke kiudmaterjale (nt kookoskiud) ja turvast. Enamik hüdropoonikas kasutatavatest materjalidest on ühekordse kasutusega, kuna need lagunevad või saastuvad taimse materjali või mikroorganismidega. Teadaolevad hüdropoonikas kasutatavad materjalid on peale kasutust halvasti utiliseeritavad või sisuliselt mitte-utiliseeritavad, näiteks kivivill, mis ei ole biolagunev ega põletatav.

Kivivilla puudus on selle taaskasutusvõimaluste puudumine ja suur keerukus kasutusjärgsel utiliseerimisel. Vaatamata sellele, et kivivill otseselt ei kujuta looduses mingisugust ohtu, kivivill ei lagune ja sellel puuduvad alternatiivsed kasutusvõimalused peale taimekasvatuses kasutamist - kivivill saadetakse lihtsalt prügimäele. Peale taimekasvukeskkonnana kasutust on kivivill täis raskesti eemaldatavaid taimejuuri ja on potentsiaalne taimehaiguste või kahjurite kandja. Kivivilla taaskasutuseks tuleks see sisuliselt uuesti üles sulatada ja uuesti kiududeks muuta.

Kookos- või teiste taimekiudude probleemiks on vähene vee imavuse võime, kuigi need annavad taimejuurtele suurepärase toetuse ja tagavad Õhu juurdepääsu. Lisaks on kookoskiudmaterjal kallis. Turba probleemiks on madal pH, mis ei sobi kasutamiseks paljude taimedega. Lisaks on turba probleemiks käitlemise ebamugavus - kuivalt on turvas väga õhuline ja tolmav, märjana määriv. Turvas on ideaalne kasutamiseks välitingimustes koos „tavalise" mulla ja/või kompostiga. Hüdropoonikas kipuvad turba kasutamisega kaasnema probleemid ning tööstuslikud taimekasvatajad (nt kurgi- ja tomatikasvatused) ei hinda turvast heaks materjaliks. Nii turba kui ka taimsete kiudude probleemiks on keeruline steriliseeritavus ja oht, et need on juba mingite taimehaiguste kandjad.

Tehnika tasemest on teada polüvinüülformaali sisaldavad taimekasvualused ja keskkonnad, mille eeliseks on materjali vähemalt osaline utiliseeritavus.

Hiina kasulik mudel nr CN2273108 avalikustab taimekasvualuse, mille üheks koostisosaks on polüvinüülformaal, ja Hiina patenditaotlus nr CN103907486 avalikustab polüvinüülformaalist valmistatud istutuspoti.

Jaapani patenditaotluses nr JPH02177830 avalikustatakse hüdropoonikas kasutatav tehiskeskkond, mis koosneb polüesterkiududest ja poorsetest sünteetilistest kiududest.

Jaapani patenditaotluses nr JP2005124445 avalikustatakse hüdropoonikas kasutatav kangas, mille pealiskiht on kaetud osaliselt bioloogiliselt laguneva polüvinüülalkoholi osaga.

Jaapani patenditaotluses nr JPH04334539 avalikustatakse polüvinüülalkohoüst ja polüamiinühenditest saadud hüdrogeel, mida kasutatakse tehisliku mullana hüdropoonikas.

Teadaolevad materjalid aga ei ole täielikult utiliseeritavad ning on raskesti käideldavad, sealjuures kohati taimejuurtele raskelt läbitavad. Samuti ei ole tehnika tasemest teadaolevatel materjalidel piisavalt hea ohustatus.

Leiutise olemus

Käesolev leiutus käsitleb poorset polüvinüülformaalil põhinevat taimekasvusubstraati, mis koosneb graanulitest ning mida lisatakse olemasolevatesse taimekasvukeskkondadesse või kasutatakse puhtalt iseseisva taimekasvusubstraadina.

Leiutisega pakutud taimekasvusubstraat sisaldab aja jooksul ise komposteeruvaid poorsest polüvinüülformaalist graanuleid või nende kogumeid, kusjuures graanulid on omavahel seotud, näiteks polüvinüülalkoholiga. Lahtised graanulid on pakitud vett läbilaskvasse ökoloogiliselt ohutusse biolagunevasse materjali, näiteks džuuti, segatud mullaga/liivaga või laotatud ühtlase kihina mingile kasvupinnale. Sõltumata sellest, kas PVFO graanulid on lahtise kihina, kottides või kokku liimitud, on need kasutatavad taimekasvukeskkonnana, kuhu istutatakse kasvatatavad taimed.

Leiutisega pakutud PVFO materjal:

• on ökoloogiliselt ohutu;

• ei vaja utiliseerimist, materjal jääb kas pinnasesse, näiteks kasutatakse suurtel aladel haljastuses või läheb peale puhastamist taaskasutusse;

• võimalik rikastada taimede kasvuks vajalike või kontrollivate ainetega, näiteks väetiste ja mineraalidega.

PVFO materjali graanulid sünteesitakse lähtuvalt polüvinüülalkohoüst või polüvinüülatsetaadist, formaldehüüdist või paraformaldehüüdist ja sobivast polüsahhariidil põhinevast täiteainest, nagu erinevad tärklised, agar jne, mille järel PVFO materjal lõigatakse, jahvatatakse graanuliteks või pulbriks, lisatakse väetised ning alternatiivselt liimitakse graanulid või pulber kokku.

Jooniste loetelu

Leiutise eelistatud teostusi kirjeldatakse kaasasolevatele joonistele viidates, kus joonistel on kujutatud järgnevat:

joonis fig 1: kujutatud polümeeriahelate ristlinkimist;

joonis fig 2: elektronmikroskoobiga tehtud pilt poorsest polüvinüülformaalist 50X suurendusel;

joonis fig 3: elektronmikroskoobiga tehtud pilt poorsest polüvinüülformaalist 150X suurendusel.

Leiutise teostamise näide

Leiutiseks on polüvinüülformaalil (PVFO) põhinev taimekasvusubstraat, mis sisaldab graanuleid ja/või graanulitest kokku liimitud kompaktmaterjali.

Polüvinüülformaal on keemiliselt püsiv (tundlik ainult happelise keskkonna suhtes) ja bioloogiliselt neutraalne, samas siiski mikroorganismide poolt mõne aasta perspektiivis lagundatav materjal. Keemilise koostisena on polüvinüülformaal polüvinüülalkoholi atsetaal, mida saadakse polüvinüülalkoholi happelises keskkonnas (H+ ioon katalüüsib reaktsiooni) formaldehüüdiga kondenseerimise tulemusena. Polüvinüülformaal monomeerühikuna on järgmise valemiga:

kus n näitab polümeeri ahelas olevate monomeeriühikute arvu.

20 Lisaks atsetalisatsioonile on polüvinüülalkoholi ja formaldehüüdi vahelise reaktsiooni tulemuseks ka atsetaliseeruvate polüvinüülalkoholi ahelate (tekib polüvinüülformaal) omavaheline ristlinkimine. Ristlinkimise põhimõte on kujutatud joonisel fig 2, kus pikemad loogelised jooned kujutavad polümeeri ahelaid ja lühemad jämedamad jooned kujutavad polümeeriahelate omavahelist sidumist ehk ristlinkimist. Ristlinkimine tagab püsiva kolmemõõtmelise struktuuri tekkimise ning keemilise ja bioloogilise stabiilsuse. Polüvinüülformaal on oma olemuselt hüdrofiilne, kuid selle hüdrofiilsus ei ole nii tugev, kui puhtal polüvinüülalkoholü. Tänu hüdrofiilsusele ja kolmemõõtmeliselt ristlingitud struktuurile on polüvinüülformaal materjalina võimeline vett enda külge koguma, olles samal ajal vees lahustumatu, polüvinüülformaal ainult pundub. Puhtast polüvinüülalkoholist väiksem hüdrofiilsus tagab, et polüvinüülformaalis "kinni" olev vesi on siiski sellest kergesti eralduv, näiteks kättesaadav taimedele.

Suurema vee imavuse ja mahutavuse huvides peab polüvinüülformaalist taimekasvusubstraat mahumaterjalina olema poorne. Pooride mõõtmed peavad olema suuremad kui 5 urn, optimaalselt 100 - 500 μm, nagu näidatud joonistel fig 2 ja 3, kus on kujutatud elektronmikroskoobiga tehtud pildid poorsest polüvinüülformaalist suurendustel 50X ja 150X. Poorne polüvinüüformaal saadakse selle sünteesi käigus lisatavate abi-ja täiteainete kaasabil.

Polüvinüülformaalrnaterjal valmistatakse polüvinüülalkoholist, formaldehüüdist ja polüsahhariidist (polüsahhariid võib olla tärklis (eelistatult kartulitärklis), agar-agar, karraginaan või kitiin) järgmiste etappidena:

1) PVOH lahus + polüsahhariidi suspensioon temperatuuril 70 °C

2) segamine

3) jahutamine temperatuurini 40 °C

4) formaldehüüdi lisamine ja segamine

5) jahutamine temperatuurini 30 °C

6) väävelhappe (katalüsaator) lisamine ja segamine

7) valamine vormidesse

8) termiline töötlus (termokapis või ahjus) temperatuuril 55-80 °C (oleneb materjali paksusest/kogusest vormis)

9) pesemine.

Poorse polüvinüülformaali sünteesi kirjeldus ja graanulite valmistamine

Süntees lähtub polüvinüülalkoholist. Protsessi alguses valmistatakse polüvinüülalkoholist 15% vesilahus, millele lisatakse täiteaine, mis on tahke või gaasiline täiteaine. Polüvinüülalkoholi vesilahus ja tahke täiteaine segatakse ja segu jahutatakse 40 °C-ni.

Formaldehüüdi vesilahus on eelistatud teostuses on 37%-line ja lisatakse temperatuuril 35 - 65 °C, eelistatud teostuses 40 °C juures. Jahutatud segule lisatakse formaldehüüdi vesilahust nii palju, et ühe arvestusliku vinüülalkoholi (polüvinüülalkoholi monomeeri ühiku) mooli kohta on 1,1 mooli formaldehüüdi. Pärast formaldehüüdi vesilahuse lisamist jahutatakse segu pidevalt segades temperatuurini 30 °C ja lisatakse happeline katalüsaator (katalüüsib H+ ioon). Gaasiline täiteaine lisatakse happelise katalüsaatoriga mikseri abil (kloppides) või gaasi läbipuhumise (mullitamise) teel. Katalüsaatorina kasutatakse suvalist sobivat tugevat hapet, nagu näiteks väävelhapet või vesinikkloriidhapet. Katalüsaatoriks olevat hapet tuleb segusse lisada seni, kuni segu pH on 0,4.

Tahke täiteaine on tahke pooride tekitaja, mis lisatakse polüvinüülalkoholi vesilahusele algetapis, nagu eespool kirjeldatud, temperatuuril 60 - 75 °C, eelistatud teostuses 70 °C juures. Sobivad tahked täiteained pooride tekitamiseks on polüsahhariidid, näiteks tärklised, sealhulgas kartuli- ja maisitärklis, vetikate polüsahhariidid, sealhulgas agar-agar, karragenaanid, mitmesugused soolad, näiteks kaltsiumsulfaat, naatrium-alumiiniumsulfaat vms.

Pooride tekitamisel gaasilise täiteainega lisatakse täiteaine hilisemas faasis ja madalamal temperatuuril, näiteks 30 °C juures, koos katalüsaatoriga. Sobivad gaasid täiteainena on õhk, lämmastik, CO2, argoon, SF6, propaan vms. Gaasilise täiteaine lisamine toimub kas vahustamise või mullitamise teel.

Juhul, kui kasutatakse gaasilist täiteainet (pooride tekitajat), lisatakse see reaktsioonisegusse koos katalüsaatoriga, näiteks mullitades või kloppides.

Pärast katalüsaatori lisamist segatakse reaktsioonisegu veel 0,5 - 1 min ja valatakse see spetsiaalsetesse suletavatesse vormidesse. Pärast reaktsioonisegu vormidesse valamist suletakse vormid.

Suletavad vormid asetatakse termokappi või eelnevalt kuumutatud ahju, mille temperatuur on 40-100 °C, optimaalselt 70 °C. Vormides toimub atsetalisatsiooni reaktsioon, mille käigus polüvinüülalkohol ja formaldehüüd annavad omavahelise reaktsiooni tulemuseks polüvinüülformaali mahulise materjali.

Atsetalisatsiooni aeg vormides sõltub materjali kihi paksusest ja kestab 1 - 50 tundi, optimaalselt 8 tundi. Pärast etteantud aja, näiteks 8 tunni möödumist, avatakse vormid ja neist võetakse välja tahke polüvinüülformaali mahuline materjal. Polüvinüülformaali mahuline materjal puhastatakse reageerimata jäänud kemikaalidest ja pooride vabastamiseks täiteainest pesemise teel.

Pärast pesemist lõigatakse saadud polüvinüülformaali mahuline materjal sobivateks tükkideks ehk graanuliteks või jahvatatakse. Selle tulemusel saadakse polüvinüülformaaligraanulid või -pulber. Graanulite mõõtmed on vahemikus 3 - 30 mm, pulbri osakeste mõõtmed on väiksemad kui 3 mm. Lõikamisele või jahvatamisele eelneb või järgneb kuivatamise etapp.

Polüvinüülformaali mahulisest materjalist graanulite valmistamiseks, ilma lõikamise või jahvatamise etapita, jäetakse suletavad vormid kuumutamata. Selle asemel surutakse reaktsioonisegu vahetult peale katalüsaatori lisamist sobival rõhul, 0,1 - 20 bar juures, läbi augustatud plaadi. Tilkade suurus sõltub rohu suurusest ja plaadis olevate aukude mõõtmetest. Augustatud plaadi läbimise tulemusena tekivad polüvmüülformaalimaterjali tilgad, mida töödeldakse termiliselt temperatuuril 40 - 120 °C, optimaalselt 70 - 80 °C ning mille tulemusel tekivad polüvinüülformaaligraanulid.

Pärast polüvinüülformaali mahulise materjali lõikamist või jahvatamist või pärast kuivatamist rikastatakse polüvinüülformaaligraanulid taimekasvuks vajalike väetistega, milleks on lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi-(NPK) ühendid (vt allpool). Alternatiivselt lisatakse pärast NPK segu lisamist vajadusel ka mikroelemente (nt vask), mis reguleerivad taimekasvu.

Granulaarne või pulbriline taimekasvusubstraat sobib kasutamiseks iseseisva taimekasvukeskkonnana või segamiseks teistesse taimekasvukeskkondadesse (näiteks turbasse).

Taimekasvusubstraadina kasutatakse ka polüvinüülformaali mahulist materjali, mis on kompaktne (suure) tükiline materjal. Taimekasvusubstraadina polüvinüülformaali mahuline materjal saadakse polüvinüülformaali sünteesi vahetu tulemusena, ilma et seda olulisel määral hiljem mehaaniliselt töödeldaks (nt lõikamine, jahvatamine). Polüvinüülformaali mahuline materjal on tükkidena spetsiifilise kujuga, nagu näiteks plaadid, kuubikud, silindrid või muud ebamäärase kujuga objektid, mis olenevad suletava vormi kujust. Polüvinüülformaali mahulise materjali tükkide maht on suurem kui 14 cm3. Väiksemad kui 14 cm3 polüvinüülformaali mahulise materjali osakesed on kas polüvinüülformaali taimekasvu substraadi graanulid või pulber. Graanulitest või pulbrist saab vajadusel uuesti ühtse tükina kasutamiseks sobiliku polüvinüülformaali mahulise materjali pressimise ja/või liimimise teel.

Polüvinüülformaali mahuline materjal on mõeldud kasutamiseks iseseisva taimekasvusubstraadina, mille kaudu taime kasvamise ajal varustatakse kasvuks vajalike ainete ja veega. Polüvinüülformaali mahulises materjalis kasvab taim ilma teiste substraatideta. Üldjuhul on polüvinüülformaali mahulisest materjalist taimekasvusbstraat mõeldud taime kasvatamiseks otse seemnest, aga see sobib ka taimeistikute jaoks.

Materjali immutamine väetistega

Väetistena kasutatakse lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetise (ehk NPK) segu või vastavaid väetisi eraldi. Väetistega immutamine toimub polüvinüülformaalimaterjali tootmise viimases etapis. Peale sünteesijärgset pesu, kus materjal muutub neutraalseks, viiakse materjal viimasena läbi loputusmahuti, milles on NPK väetiseseguga rikastatud vesi. Pärast NPK väetiseseguga loputamist eemaldatakse materjalist tsentrifuugimise või pressimise teel liigne vesi ja/või toitelahus ning vajadusel materjal kuivatatakse.

Graanulite kokkuliimimine

Graanulite kokkuliimimine toimub peale materjali väetiseseguga rikastamist ning kokkuliimimiseks kasutatakse PVOH (polüvinüülalkoholi), PVA (polüvinüülatsetaadi) või PVOH/PVA segu vesilahust/suspensiooni (edaspidi liimlahus). Liimlahus sisaldab väikeses koguses aineid, mis aitavad kaasa PVOH molekulide ristlinkimisele, näiteks booraksit või mõne leelismetalli silikaati, eelistatult naatriumsilikaati, mis tagab püsivama, aga siiski vee toimel pikaldaselt laguneva liimsegu tekkimise.

Graanulite omavahel kokku kompaktseks struktuuriks liimimisel piserdatakse neid PVOH või PVOH ja PVA 1-10% lahusega, eelistatud teostuses 4% lahusega. Graanulite piserdamiseks kulub lahust (PVOH või PVOH ja PVA) 5-10% graanulite mahust.

Graanulite piserdamiseks booraksi või naatriumsilikaadi lahusega kulub 2-5% graanulite mahust.

PVOH ja PVA segu kasutamisel sisaldab segu vähemalt 5% PVOH, eelistatult üle 50% PVOH. Kokkuliimimisel ei pea graanulid olema eelnevalt kuivatatud. Pärast PVOH (või PVOH + PVA) lahusega töötlemist laotatakse graanulid ühtlase, 2 - 3 cm paksuse kihina laiali (plaadi valmistamisel) või paigutatakse vormi (kindla kujuga graanulite kogumi valmistamiseks) ja piserdatakse graanuleid 1-20%, eelistatult 4% booraksi- või naatriumsilikaadilahusega, enam eelistatult naatriumsilikaadiga. Booraks või naatriumsilikaat koos PVOH-ga moodustavad elastse liimmaterjali, mis hoiab graanuleid omavahel elastselt koos, tagades graanulite vahelise õhulisuse, mis võimaldab taimejuurtel paremini areneda.

Graanulitest kokku liimitud materjalil, näiteks kasvualused, on mitmeid eeliseid materjali ees, mis on valmistatud monoplokkidena. Liimitud materjalist valmistatud kasvualused ja muud tooted võimaldavad taime juurtel kergemini kasvada ja tagavad samal ajal parema õhustatavuse.

Claims (22)

1. 1. Polüvinüülformaalil põhinev taimekasvusubstraat, mis erineb selle poolest, et taimekasvusubastraat koosneb graanulitest, mis sisaldavad väetisi, mikroelemente ja täiteaineid.
2. 2. Taimekasvusubstraat vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et graanulite mõõtmed on vahemikus 3-30 mm,
3. 3. Taimekasvusubstraat vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et graanulite mõõtmed on väiksemad kui 3 mm.
4. 4. Taimekasvusubstraat vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, mis erineb selle poolest, et graanulid on kokkuliimitud kujul kogumikuna.
5. 5. Taimekasvusubstraat vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et väetised on valitud lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste või nende segu hulgast; ja täiteained on valitud polüsahhariidide, tärkliste, sealhulgas kartuli- ja maisitärklise, vetikate polüsahhariidide, sealhulgas agar-agari, karragenaanide, soolade, sealhulgas kaltsiumsulfaadi, naatrium-alumiiniumsulfaadi, õhu, lämmastiku, CO2, argooni, SF6, propaani hulgast.
6. 6. Polüvinüülformaalil põhineva taimekasvusubstraadi vastavalt nõudluspunktile 1 valmistamise meetod, mis erineb selle poolest, et polüvinüülalkoholi ja formaldehüüdi reaktsiooni segu atsetaliseeritakse kuumutatud vormides, lisatakse täiteaine ning saadud polüvinüülformaali mahuline materjal lõigatakse graanuliteks rõhu all, töödeldakse termiliselt ning lisatakse väetis, mikroelemendid ja täiteained.
7. 7. Taimekasvusubstraadi valmistamise meetod vastavalt nõudluspunktile 6, mis erineb selle poolest, et polüvinüülalkoholi ja formaldehüüdi reaktsioonisegu surutakse 0,1 -20 bar juures läbi augustatud plaadi ning saadud polüvinüülformaali tilgad töödeldakse termiliselt temperatuuril 40 - 120 °C graanuliteks.
8. 8. Taimekasvusubstraadi valmistamine vastavalt nõudluspunktile 7, mis erineb selle poolest, et polüvinüülformaali tilgad töödeldakse termiliselt 70 - 80 °C juures.
9. 9. Taimekasvusubstraadi valmistamise meetod vastavalt nõudluspunktidele 6 - 8, mis erineb selle poolest, et graanulid rikastatakse mikroelementidega.
10. 10. Taimekasvusubstraadi valmistamise meetod vastavalt nõudluspunktidele 6-9, mis erineb selle poolest, et pärast väetiseseguga rikastamist liimitakse graanulid kokku liimainega.
11. 11. Taimekasvusubstraadi valmistamise meetod vastavalt nõudluspunktile 10, mis erineb selle poolest, et liimaine on polüvinüülalkoholi vesilahus.
12. 12. Taimekasvusubstraadi valmistamise meetod vastavalt nõudluspunktile 10, mis erineb selle poolest, et liimaine on polüvinüülatsetaadi vesilahus.
13. 13. Taimekasvusubstraadi valmistamise meetod vastavalt nõudluspunktile 10, mis erineb selle poolest, et liimaine on polüvinüülalkoholi ja polüvinüülatsetaadi segu vesilahus.
14. 14. Taimekasvusubstraadi valmistamise meetod vastavalt nõudluspunktidele 10 ja 13, mis erineb selle poolest, et polüvinüülalkoholi ja polüvinüülatsetaadi segu vesilahuses on vähemalt 5 - 50 % polüvinüülalkoholi.
15. 15. Taimekasvusubstraadi valmistamise meetod vastavalt nõudluspunktidele 10-15, mis erineb selle poolest, et liimaine sisaldab leelismetalli silkaati.
16. 16. Taimekasvusubstraadi valmistamise meetod vastavalt nõudluspunktile 15, mis erineb selle poolest, et leelismetalli silikaati kasutatakse 2-5% graanulite mahust.
17. 17. Taimekasvusubstraadi valmistamise meetod vastavalt nõudluspunktile 10, mis erineb selle poolest, et liimaine vesilahus on 1-10%.
18. 18. Taimekasvusubstraadi valmistamise meetod vastavalt nõudluspunktile 10, mis erineb selle poolest, et liimaine vesilahus on 4 %.
19. 19. Taimekasvusubstraadi valmistamise meetod vastavalt nõudluspunktile 10, mis erineb selle poolest, et liimainet kasutatakse 5-10% graanulite mahust.
20. 20. Taimekasvusubstraadi valmistamise meetod vastavalt nõudluspunktidele 6-19, mis erineb selle poolest, et pärast liimainega töötlemist laotatakse graanulid ühtlase 2-3 cm paksuse kihina laiali ja piserdatakse graanuleid 1-20% leelismetalli silikaadi lahusega.
21. 21. Taimekasvusubstraadi valmistamise meetod vastavalt nõudluspunktile 6-19, mis erineb selle poolest, et pärast liimainega töötlemist paigutatakse graanulid vormi ja piserdatakse graanuleid 1-20% leelismetalli silikaadi lahusega,
22. 22. Taimekasvusubstraadi valmistamise meetod vastavalt nõudluspunktile 21, mis erineb selle poolest, et leelismetalli silikaadi lahus on 4%.