EE05793B1 - Sensoritega spordikepp ja meetod selle kasutamiseks - Google Patents

Abstract

Käesolev leiutis käsitleb sensoritega spordikeppi, mis mõõdab kepikõnni või mõne muu, keha edasi tõukamiseks keppe kasutava spordiala loomuliku soorituse kestel inimese ülakeha genereeritud ning läbi keppide maapinnale rakenduvat tõukejõudu. Biomehaaniliselt kõige sobilikuma soorituse ehk õige tehnika kontrolliks on keppi paigaldatud kaldeandur ja kepi pikkuse andur (üheosalise kepi puhul asendatud kepi pikkuse mõõduga). Kinnitamaks, et kaldeanduri mõõtmistulemused pole maastiku kaldest mõjutatud, kasutab spordikepp Global Positioning System'it koos topograafilise kaardiga. Optimum-soorituselgenereeritud tõukejõudu ja ülakeha poolte jõu jaotuvust mõõdab spordikeppi paigaldatud jõuandur. Kõiki kogutud andmeid analüüsib kontrollkeskus, kuhu on salvestatud korrektsed kasutusmudelid ja kogumkasutaja antropomeetrilisi ning treenituse taseme näitajaid.

Description

TEHNIKA VALDKOND

Käesolev leiutis käsitleb spordikeppe, täpsemalt kõnni- , suusa- või mõne muu spordialaga seotud keppe, kus keppe kasutatakse keha tasakaalu saavutamiseks ja edasi lükkamiseks liikumise ajal. Täpsemalt on see mõeldud antud tüüpi liikumisel, reaalajas kogutud ja salvestatud info põhjal, abistama kasutajat õige tehnika saavutamisel, treeningu intensiivsuse sättimisel ja treening eesmärkide täitmisel ning edastama detailset infot kasutaja ülakeha töö ja keha poolte jõu tasakaalu kohta, et analüüsida keppide kasutaja arengut nii treeningu, kuid mõnel juhul ka rehabilitatsiooni kontekstis.

TEHNIKA TASE

Keppe, mida kasutatakse nii kepikõnnis (treeninguks ja rehabilitatsiooniks), suusatamises, rulluisutamises jne, on nii treeningu analüüsi kui kasutajamugavust edendavast seisukohast sensoritega arendatud korduvalt. Näide sellisest treeningu analüüsi lihtsustavast arendusest on näha patendidokumendis WO 2003002218 A1. Tavalisele kõnni- või suusakepile on lisatud jõuandur, et mõõta inimese kätetööst genereeritud jõudu, mis kandub maapinnale. Sellest tulenevalt saab mõõta ka eeldatavalt kulutatud kaloreid ja ülakeha poolte jõu jaotuvust. Näide nii treeningu analüüsi kui ka kasutajamugavust edendavast arendusest on näha Euroopas sisse antud patendiavalduses EP 1908499 A1. Kepile on lisatud kogum andureid, mis sisaldab, kuid ei ole limiteeritud kaldeandurile ja kiiruseandurile. Andurite kogumi eesmärk on vastavalt keppide kasutusalale salvestada korrektne tehnika ja võrrelda seda keppide kasutaja tehnikaga ning kasutajat hoiatada, kui antud tehnika kaldub liialt kõrvale salvestatud mudelist.

Nimetatud patendidokumentides kirjeldatud spordikeppide puuduseks on asjaolu, et need ei võimalda määrata kasutajale sobivat kepi pikkust tulenevalt kasutaja treenitusest. Samuti puudub kepi pikkuse andur, mille kaudu kepp iseenda pikkusest infot saab.

Samuti puudub eelnevates dokumentides kirjeldatud keppidel GPS seade, et koos topograafiliste kaartidega määrata kepi kaldenurka maapinna suhtes, mis omakorda muudab spordialade tehnilist sooritus.

Samuti puudub eelnevates dokumentides kirjeldatud keppidel võimalus salvestada vajaliku antropomeetrilist ja füsioloogilist kasutajainfot ning kasutaja tervist kaitsev ja tehnilise soorituse mõõtmist optimeeriv metoodika

Samuti puudub eelnevates dokumentides kirjeldatud spordikeppidel võimalus salvestada vajalikku antropomeetrilist (käe-, jala-, keha pikkus, kaal jne) ja füsioloogilist (jõud, vanus, vigastused jne) kasutajainfot ning kasutaja tervist kaitsvat ja tehnilist sooritust optimeerivat metoodikat selleks, et mõõta kasutaja tegelikku tehnilist sooritust ja suunata seda spordikepi märguannetega optimaalsema tehnika suunas.

Kõigi nende puuduste lahendamisele on suunatud käesolev leiutis.

LEIUTISE OLEMUS

Vajadus inimese biomehaanikat ning selle individuaalseid erinevusi arvestava, reaalajas soorituse kohta infot koguva spordikepi järele on olemas. Ühtlasi peab selline mitmete sensoritega varustatud spordikepp olema võimeline arvestama ka antud sensorite mõõtmistulemusi mõjutavate keskkonnateguritega nagu pinnase kaldenurgaga.

Üks leiutise eesmärkidest on täpselt mõõta soorituse kestel keppide kaudu maapinnale rakenduvat ja inimest edasitõukavat jõudu, kus on arvestatud ka inimese pikkust, kaalu, maksimaalset jõudu, vanust, traumamärgist ja treenitustaset (edaspidi koos tuntud ka kasutajainfona), lisaks veel pinnase kallet ning kepi enda pikkust. Need tunnused on olulised, sest vastasel juhul ei oska anduritest kogutud infot analüüsiv ja parameetrite mudelit genereeriv spordikepi sisse paigaldatud kontrollkeskus arvestada kasutaja infost, kepi pikkusest ja pinnase kaldenurgast ning viimasest sõltuva jõurakenduse nurgast, tulenevaid erisusi arvesse võtta.

Näiteks võivad kepikõnnis või matkamisel tihti kasutatavad reguleeritavad kepid olla reguleeritud erinevale pikkusele, mistõttu on neile rakenduv jõud märkimisväärselt erinev ja potentsiaalselt keha muskulaarstruktuuri ning liigeseid kahjustav. Andmeid analüüsiv kontrollkeskus tõlgendab seda puuduliku info tõttu kui ülakeha jäsemete jõujaotuse olulist erinevust ja annab kasutajale sellest vastavalt märku, kuid tegelik korrektsest mudelist tulenev erisus on põhjustatud hoopis keppide erinevast pikkusest.

Teine leiutise eesmärkidest on õige tehnika hindamine soorituse kestel, mis tähendab kaldeanduri mõõdetud kaldevahemiku, mis arvestab pinnase kaldega, ja kepile rakendatud jõu võrdlemist etteantud mudeliga. Kui aga näiteks kepikõnni puhul kontrollkeskus ei tea, et inimese kasutatav kepp on tema kehamõõtmete jaoks liiga pikk, siis saab kasutaja olla õiges kaldevahemikus vaid, siis kui ta toob käed enda kehast ettepoole. See aga on vastuolus kepikõnni õige, tavalist käimist jäljendava tehnikaga ja põhjustab pingeid inimese õla-ja seljalihastele ning ülakeha jäsemete liigeste sidemetele.

Tehnoloogilisest vaatepunktist on välja töötatud spordikepp, mis sisaldab endas nii jõu- ja kaldeandurit kui kepi pikkuse andurit ja Global Positioning Systemi (edaspidi GPS) vastuvõtjat, mis töötab koostöös topograafiliste kaartidega, ning kasutaja salvestatud kasutajainfot. Kõiki tulemusi analüüsib ja kasutajaga suhtleb kontrollkeskus.

Kontrollkeskus on seadistatud nii, et vastavalt kaldeandurist saadud andmetest, mis võtab arvesse pinnase kaldenurka, käevibutuse nurga vahemiku kohta suunab see kasutajat spordikeppi pikemaks või lühemaks reguleerima peale info analüüsi kasutaja pikkuse ja traumamärgise suhtes. Optimaalse vibutusnurga vahemiku saavutamisel edastab kontrollkeskus kasutajale andmeid nende ülakeha tehtud töö ja vasaku ning parema poole jõutasakaalu kohta, võttes arvesse nende kehamassiindeksit ja maksimaalset jõudu ning nendest tulenevaid individuaalseid kasutusmudeli erisusi.

Need ja teised osad, tunnusjooned, aspektid ja eelised antud spordikepis saavad asjatundjale selgeks järgnevas detailses kirjelduses, mis koos lisatud joonistega avaldab leiutise eelistatud kehastuse.

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

Leiutise ülalnimetatud ning muid omadusi ja eeliseid kirjeldatakse üksikasjalikumalt allpool viitega lisatud joonistele, mis illustreerivad eelistatavaid teostusviise, kus

joonisel fig 1 on näidatud graafiline kujutis leiutise eelistatud kehastusest, koos leiutises kasutatavate elementidega;

joonisel fig 2 on näidatud diagramm leiutises olevatest elementidest ja nende ülesannetest;

joonisel fig 3 näidatud näidisdiagramm leiutises kasutatavast märguandetuledel põhinevast kasutaja tagasiside-süsteemist;

joonisel fig 4 on kujutatud näide kepi kasutamisel toimuvast kontrollkeskuse tööprotsessist; ning

joonisel fig 5 on kujutatud näidislahendus keppide ühiskasutusel ilmnevatele probleemidele, mis tulenevad kasutajate erinevast kasutajainfost.

TEOSTUSNÄIDE

Järgnevalt kirjeldatakse leiutise võimalikke kehastusi koos viidetega joonistele. Ala asjatundjatele saab sellest avaldusest selgeks, et järgnevad leiutise kehastuse kirjeldused on mõeldud vaid illustratsiooniks, mitte leiutise piiramise eesmärgil.

Joonisel fig 1 on kujutatud leiutiskohane spordikeppi 1, mille sisse on paigaldatud keppe kasutava spordiala tehnikat ja sooritust analüüsiv kontrollkeskus 2 ja vastava spordiala sooritusel mõõdetavaid füüsikalisi ja geodeetilisi suurusi mõõtvad andurid, koos märguandetuledega 3 ja 4, mis kõik saavad energiat akult 5, mis asub spordikepi 1 käepidemes. Spordikepp 1 võib olla nii reguleeritav kui reguleerimatu ehk üheosaline, nagu seda tunnevad ala asjatundjad.

Eelmainitud füüsikalisi ja geodeetilisi suurusi mõõtvad andurid on kaldeandur6, mis asub spordikepi käepideme juures, pikkuse andur 7, mis asub spordikepi keskel, jõuandur 8, mis asub spordikepi alaosas ja on kokkupuutes kas otse maapinnaga või. otsiku vahendusel ning GPS vastuvõtja, mis asub kas spordikepis või kontrollkeskuses.

Joonisel fig 2 on kujutatud spordikepi 1 sees oleva kontrollkeskuse 2 andmete kogumine, analüüsimine ja nende põhjal saadud tulemuste edastamine kasutajani märguandetuledega. Kontrollkeskuses 2 on eeldatavasti kasutusel tavalised lisaosad nagu info sisend-ja väljundliidesed ning info salvestamiseks ROM (Read Only Memory) ja RAM (Random Access Memory). Info salvestamise elemendid salvestavad endas programme ja kasutajainfot, mida kontrollkeskus 2 kasutab ja tulemusi, milleni kontrollkeskus 2 jõuab. Sisendliidese kaudu on spordikepil 1 ligipääs ka GPSile 9 ja topograafiatele kaartidele. Ala asjatundjatele on selge, et sellise tulemuse saavutamiseks täpseid struktuure, algoritme, riist- ja tarkvarakombinatsioone on mitmeid.

Järgnevate seletuste puhul on näiteks võetud spordikeppide 1 kasutamine kepikõnni harrastamiseks. Kontrollkeskus 2 alustab info kogumist kepi 1 pikkuse andurist. Kepi pikkuse andur on eeldatavalt digitaalne andur, mille tõttu kepi pikkuse manuaalset sisestamist pole vaja, kuid see võib olla nii kombinatsioon mõõteskaalast kepi peal ja sisendist, kus kasutaja sisestab kepi pikkuse manuaalselt kontrollkeskuse 2 süsteemi (nii nagu inimene sisestab klaviatuuri abil andmeid arvutisse) või mistahes muu sama eesmärki täitev lahendus.

Järgmisena tuleb kasutusse kaldeandur 6, mis tuvastab kepi kaldenurga maapinna suhtes. Kaldeandur 6 võib olla näiteks kiirendusmõõdikuga kaldeandur või igasugune muu sobilik kaldeandur. Kasutades GPSi 9 võrdleb kontrollkeskus 2 kõigepealt kepi kaldenurka topograafilise kaardiga, et mõista, kuidas maapinna kalle mõjutab kaldeanduri mõõdetavaid andmeid. Järgnevalt võrdleb kontrollkeskus 2 kepi keskmist kaldevahemikku ehk kepi kallet tõuke alustamisest kuni tõuke lõpetamiseni maapinna suhtes selles olemasoleva kasutusmudeliga. Kui kasutaja tegevusmudel erineb oluliselt kontrollkeskuses olemasolevast mudelist, võrdleb kontrollkeskus kasutaja sisestatud pikkust, vanust ja traumamärgist kepi pikkusega ning annab kasutajale kepi reguleerimise vajadusest ja suunast (lühemaks või pikemaks) märguandetuledega 3, 4 märku. Märguandetulede 3, 4 asemel võivad sama funktsiooni täita nii vibratsioonid, helid, väikene kuvar (LCD, hologramm jne) kepi küljes, reaalajas traadita ühendatud pilt nutiseadmes kui ka eelnevate tagasisidet edastavate süsteemide kombinatsioonid või teised sama lõppeesmärki täitvad süsteemid.

Jõuandur 8 tuleb käiku siis, kui eelnevad näitajad on korras, sest vastasel juhul on jõuanduri 8 mõõdetud tulemused ebakorrektsed kas tulenevalt keppide ebakorrektsest pikkusest, keppide ebavõrdsest pikkusest või valest tehnikast.

Kontrollkeskus 2 kontakteerub jõuanduriga 8 peale kasutaja infole vastava jõurakendusmudeli valmistamist. Käimise vältel saab kontrollkeskus 2 jõuanduri mõõtmistulemustest teada kasutaja keskmiselt rakendatud jõu, mida ta kasutab enda keha edasi tõukamiseks. Olenevalt inimese kasutajainfost peab ta treeningu vältel edasi tõukama 5-40% enda kehamassist. Ühtlasi aga võimaldab jõuandur 8 mõõta ka ülakeha poolte jõutasakaalu ehk võrrelda vasaku torso poole ja vasaku käe tööd parema torso poole ja parema käega. See omakorda avab võimaluse reguleerida spordikeppe 1 individuaalselt, et jõutasakaalu ühtlustada ja nõrgemat kehapoolt n-ö järele treenida. Selline omadus on eriti oluline, kui rääkida kepikõnnist rehabilitatsiooni korras, kus inimese liikumist mõjutavad kas ajutiselt või püsivalt füüsilised traumad.

Kuna spordikepp 1 kasutab andmete mõõtmiseks, analüüsimiseks ja kasutajaga suhtlemiseks mitmeid elektroonikaseadmeid, siis on loomulik, et leiutisse kuulub kindlasti ka seadmeid elektriga varustav element nagu aku 5 ja selle laadimise võimalus (näiteks USB, kuid ka kõik muud sama eesmärki täitvad lahendused). Arvestades aga, et tegemist on liikuva treeningvahendiga, mida kasutatakse enamasti vabas õhus, siis esineb terve hulk võimalusi siduda antud leiutis erinevate elektrienergiat tootvate elementidega, näiteks päikesepatareid või füüsilist energiat, näiteks hõõrde/-survejõudu, elektrienergiaks moondavate elementidega. Kasutada võib ka eelnevate elementide kombinatsiooni, et täielikult või osaliselt katta leiutise energiavajadus.

Joonisel fig 3 on näidatud tabel, kus on toodud joonisel fig 4 näidatud märguannete tulede kombinatsioonide tähendused.

Joonisel fig 4 on kujutatud loogikaskeem, mis kajastab ühte võimalikku leiutise töötamise näidet korduvkasutamisel. See tähendab, et kasutaja on kasutajainfo 10 juba varasemalt sisestanud ja salvestanud. Kujutatud on kontrollkeskuse 2 tööd, suhtlust teiste anduritega ja suhtlust märguandetulede 3, 4 abil kasutajaga. Antud näites algab tööprotsess pihta spordikepi 1 pikkuse anduri 7 tulemusest, kuskontrollkeskus 2 on käivitunud, kuna kasutaja on spordikeppide 1 peatsest kasutamisest andnud märku start-nupu vajutamisega. Alternatiivselt võib start-nupu asendada ka keppide põrutus või mõni teine lahendus, nagu kõnepõhine käsk. Energia kokkuhoiu mõttes uurib kontrollkeskus 2, kas spordikepid on üldse töövalmis reguleeritud. Kui spordikeppide 1 reguleerimist pole alustatud teatud ajavahemiku jooksul, siis lõpetab kontrollkeskus 2 automaatselt seansi 1.5.

Kui spordikepid on paika reguleeritud või juba kasutamisel joonisel fig 4 1.1 kuni 1.2, saab kontrollkeskus 2 kaldeanduri 6 signaali kaudu analüüsida keppide 1 keskmist kaldevahemikku 1.3 kuni 1.4 ja 6.0. Samal ajal jälgib kontrollkeskus 2 GPSi 9 kasutades pidevalt kasutaja asukohta 9.0 ja topograafilise kaardi abil oskab arvestada maapinna kaldenurgast tulenevaid kasutaja spordikepi kaldenurgavahemiku mõjutavate teguritega. Kui kaldevahemik erineb oluliselt optimaalsest kasutusmudelist, siis küsib kontrollkeskus 2 mälust inimese pikkust, traumamärgist ja vanust, mida ta võrdleb kepi pikkuse andurist 7 saadud kepi pikkusega. Selle analüüsi käigus 7.0, 7.1.1 kuni 7.2.6 saab kontrollkeskus aru, kas kasutaja treeningvahend on tema keha mõõtmetele vastav. Kui näiteks spordikepp 1 on liiga pikk 7.1.1, siis annab ta sellest kasutajale märku, nagu joonisel fig. 3 on näidatud, süüdates märguandetule 4 kepi otsas, LED 3 joonisel fig 4 7.1.2, ja arvutab uue kepi pikkuse. Uue kepi pikkuse näitab spordikepp 1 kasutajale ette spordikepi 1 reguleerimise skaalal, süüdates selleks märguandetule 3, 4 LED 4 tulederibal, mis vastab arvutuse tulemusel saadud spordikepi 1 pikkusele.

Joonisel fig 4 on näha, et alles peale kepi pikkuse ja kaldevahemiku kontrolli, toimingud 6.0, 7.0, 7.1.1 kuni 7.2.6, 7.3, 6.1.1 kuni 6.2.4 võtab kontrollkeskus 2 ühendust jõuanduriga 8, toimingud 8.1.1 kuni 8.2.4. Seda sellepärast, et nii on garanteeritud üheselt tõlgendatavad mõõtmistulemused, mis ei ole enam mõjutatud valest tehnikast, kepi optimaalsest jõu rakendusnurga vahemikust, nihkes olevast spordikepist 1 või spordikeppide 1 ebavõrdsest, pikkusest. Seejuures on oluline täheldada, et kaldevahemiku ja sellega koos käiva maapinna kalde kontroll ei katke, vaid jätkub edasise analüüsi ajal järjepidevalt. Järgnevalt saadab kontrollkeskus 2 pidevalt päringuid jõuandurisse 8 kasutaja keskmiselt rakendatava jõu kohta toimingud 2.1 kuni 2.6 ja samal ajal ka päringu mällu inimese kasutajainfo kohta. Keskmiselt rakendatava jõu ja kasutajainfo analüüsil selgitab kontrollkeskus 2 välja, kas kasutaja peaks rakendama rohkem või vähem jõudu enese edasitõukamiseks, et treening oleks keha stimuleeriv, kuid ühtlasi minimaalse riskiga ülekoormusele ja arvestaks inimest mõjutavate traumadega. Kui jõu kasutus on normis, siis annab spordikepp 1 sellest kasutajale teada süüdates märguandetule 3, 4 LED 7. Nagu eelnevalt jätkub ka jõuanduri 8 tulemuste mõõtmine ja analüüsimine katkematult seni, kuni tekib ebakõla kaldevahemiku kasutusmudeli ja tegevusmudeli vahel või spordikeppide kasutus lõppeb.

Oluline on mõista, et spordikepis 1 olevate elementide vaheline suhtlus ei ole piiratud juhtmeta ühendus kasutamisega, kuid eeldatavasti töötab juhtmeta ühenduse, näiteks Blue Tooth’i abil. See vähendab üleliigset juhtmestiku ja sellest tulenevaid kepi kaalu ja vastupidavuse probleeme. Ühtlasi aga võimaldab see kontrollkeskuse 2 viia kas ainult ühte spordikeppi 1 või üleüldse spordikepist 1 välja, näiteks nutiseadmesse või arvutisse.

Samade treeningvahendite erineva kasutaja joonisel fig 5 profiilid A kuni Y ja sellest tulenevalt täiesti erineva kasutajainfo 10 ja kasutusala probleemi lahendab nn uue mängija süsteem. Nii nagu arvutimängudes, kus uus mängija saab endale luua uue konto või karakteri, loob iga kasutaja endale spordikeppide 1 kasutamise alguses uue profiili. Profiili loomisel sisestatakse vajalik kasutajainfo 10 ja kasutusala 12, nii saab hõlpsasti vahetada spordikeppide 1 kasutajat ja kasutusala. Koolides, rehabilitatsiooni- või treeningkeskustes ja mujal asutustes, kus ühel kepipaaril on potentsiaalselt mitmeid kasutajaid, saab sama süsteemi võimalikult laiendada, nii nagu on seletatud joonisel fig 5. Kasutajate profiilid salvestatakse ühte kesksüsteemi 11 ja spordikeppidele 1 antakse unikaalsed digitaalsed identifikatsioonitunnused. Antud näite puhul laetakse X profiil ID-1 (1) spordikeppidele, Y profiil ID-2 (1) spordikeppidele ja Z profiil ID-3 (1) spordikeppidele. Peale kasutamise lõppu laetakse kasutamise käigus salvestatud andmed kesksüsteemi 11 ja spordikepid 1 on valmis uuesti kasutamiseks, kuid profiilidele salvestatud andmed on kesksüsteemis kuvatavad ja analüüsitavad sellest sõltumatult.

Claims (5)

1. 1. Sensoritega spordikepp (1), mis sisaldab kaldenurgaandurit (6) ja jõuandurit (8), mis on ühendatud info vahetamiseks kontrollkeskusega (2), millesse on salvestatud info spordikeppe (1) kasutava spordiala tehnika ja soorituse kohta optimaalne kasutusmudel analüüsi tegemiseks vastavalt kaldenurgaandurilt (6) ja jõuandurilt (7) saadud näitajate põhjal, märguandetulesid (3 ja 4) analüüsis saadud info edastamiseks kasutajale, kus kontrollkeskus (2), kaldenurgaandur (6), jõuandur (8) ja märguandetuled (3 ja 4) saavad toidet akult (5), mis erineb selle poolest, et spordikepp (1) sisaldab GPS seadet (9) koos topograafiliste kaartidega spordikepi (1) tegeliku kaldenurga määramiseks maapinna suhtes, pikkuse andurit (7) ja kontrollkeskusesse (2) salvestatud kasutajainfot (10), kus kõigil kontrollkeskusesse (2) laekunud andmete põhjal on määratud spordikepi (1) kasutajale sobiv pikkus ja sobiv rakendatud jõud.
2. 2. Spordikepp (1) vastavalt punktile 1, mis erineb selle poolest, et spordikepp (1) on reguleeritav spordikepp (1)
3. 3. Spordikepp (1) vastavalt punktile 1, mis erineb selle poolest, et kasutajainfo (10) sisaldab infot kasutaja treenitustaseme, vanuse, kaalu, pikkuse ja vajadusel traumade kohta.
4. 4. Meetod punktis 1 kirjeldatud sensoritega spordikepi (1) kasutamiseks, mis erineb selle poolest, et kasutajainfo (10) on salvestatud spordikepi (1) mälusse; kontrollkeskusesse (2) on salvestatud info spordikeppe (1) kasutava spordiala tehnika ja soorituse optimaalse kasutusmudeli kohta; pikkuseandur (7) edastab info spordikepi (1) pikkuse kohta kontrollkeskusesse (2); kaldeandur (6) edastab info spordikepi (1) keskmise kaldevahemiku kohta kontrollkeskusesse (2), samal ajal jälgib kontrollkeskus (2) GPS-ilt (9) saadud infot kasutaja asukoha koha, kasutaja asukoha ja topograafilise kaardi abil arvestab kontrollkeskus (2) spordikepi (1) tegeliku kaldevahemiku; kui tegelik kaldevahemik erineb oluliselt optimaalsest kasutusmudelist, siis küsib kontrollkeskus (2) mälust kasutaja kasutajainfot (10), mida kontrollkeskus (2) võrdleb spordikepi (1) pikkusandurist (7) saadud kepi pikkusega määrates, kas spordikepp (1) on kasutaja kasutajainfole (10) vastav; peale pikkuse ja keskmise kaldevahemiku kontrolli võtab kontrollkeskus (2) ühendust jõuanduriga (8), teeb päringu mällu kasutajainfo (10) kohta ja analüüsib, kas kasutatav jõud on optimaalne kasutaja treeningtulemuse saamiseks, analüüsi tulemustest annab kontrollkeskus (2) märguandetuledega (3, 4) märku.
5. 5. Meetod vastavalt punktile 4, mis erineb selle poolest, et kui spordikepp (10) ei ole kasutaja kasutajainfole vastav, siis kontrollkeskus süütab vastavad märguandetuled (3, 4), et kasutaja saaks spordikepi (10) vastavaks reguleerida.