EE05757B1 - Õlirõngaste veosüsteem ja aktiveerimismeetod - Google Patents

Abstract

Käesolev leiutis kuulub naftatööstuse ja põlevkivitööstuse valdkonda ja puudutab termokeemilise reaktoriga utmisprotsessis kasutatavat täiustatud veosüsteemi. Leiutis puudutab reaktorianuma (300) tahkete osakeste väljastamise ja voolu reguleerimise mehhanismis kasutatavat veesüsteemi (100), mis vähendab vaba ruumi ulatust jaotuselemendi komponentide vahel, suurendab selle liikumise kindlust ja tagab selle tulemusena ühtlasema ja täpsema väljavoolu. Veosüsteemi (100) kuulub aktiveerimiskolb (101), mis on kinnitatud püsitoe (400) külge, ühendusvarras (103) ja veovarras (106), mis on ühendatud õlirõngastega (301). Ühendusvarrast (103) ja veovarrast (106) ühendab vertikaalliigend (105).

Description

Tehnikavaldkond

Käesolev leiutis kuulub naftatööstuse ja põlevkivitööstuse valdkonda ja puudutab termokeemilise reaktoriga utmisprotsessis kasutatavat täiustatud veosüsteemi. Konkreetselt veosüsteemi, mis veab tahkete ainete väljastamise ja voolu reguleerimise mehhanismi reaktorianumas. Leiutis vähendab jaotuselemendi liikumisvabadust ja suurendab selle liikumise määratletust, mille tulemusena saavutatakse ühtlasem väljalase ja täpsem vool.

Käesolev leiutis puudutab otseselt komponente õlirõngaste liikumise ülekandeks, mida on kirjeldatud patentides BR 8300425 ja BR 8601856.

Tehnika tase

Naftatööstuses on selle toodangu kõrge majandusväärtuse tõttu tavaline rakendada protsesse, mille eesmärgiks on orgaaniliste jääkainete taaskasutamine.

Selles osas on naftatööstusettevõtted arendanud juba kaua aega protsesse, mis võimaldaksid eraldada kõrvalsaadusi, millel on endiselt majanduslik väärtus, kuid mis leiduvad madala üldkoostisega materjalides, nagu näiteks põlevkivi ja bituumenliiv.

Üheks selliseks valdkonnas tuntud protsessiks on põlevkivi utmine, mida on kirjeldatud patendis BR 8606369. Selle abil on võimalik saada olulisel määral kasutamiskõlblikke vedelaid ja gaasilisi süsivesinikke.

Nimetatud patent hõlmab seadmeid teiste protsesside tagajärjel tekkinud tahkes materjalis, eriti pürobituumenkildas sisalduvate raskete süsivesinike krakkimiseks.

Sellist protsessi võib lühidalt kirjeldada kui utmisprotsessi, mis leiab aset suures silindrilises anumas, millesse lisatakse pidevalt pürobituumenkilda osakesi läbi ülemises otsas paikneva ava. Kilda termokeemiline reaktsioon toimub sellise anuma keskmises osas ja reaktsiooni tagajärjel saadud jäägid liiguvad raskusjõu mõjul anuma alumisse ossa, kus nad väljastus- ja voolujuhtimismehhanismi abil eemaldatakse. Soojuslike ja keemiliste reaktsioonide mõjul vabanevad gaasid ja aurud. Sellised aurud ja gaasid, konkreetselt kaubandusliku väärtusega kergete süsivesinike aurud, kogunevad anuma ülemisse ossa.

Protsessi algfaasides rakendatakse meetmeid, et vältida kildaosakeste eraldamist lademe moodustumisel, mille tagajärjel tekib ühtlane temperatuuri jaotus igas reaktori osas, tagades pideva ja ühtlase termokeemilise reaktsiooni kõikides osakestes igas sellise reaktorianuma osas.

Selles osas on juba pakutud välja täiendusi utmisseadmetele, eriti neile, mida kasutatakse krakkimisprotsessi algstaadiumites, mille eesmärgiks on tagada osakeste ühtlane jaotus retordilademe moodustamise protsessis, saavutades selle tagajärjel tervikliku termokeemilise reaktsiooniga kaasnevaid kasulikke tulemusi. Muuhulgas on püütud lahendada etteandmis- ja jaotusprobleeme.

Utmise lõppstaadiumides on osutunud tähtsaks väljalaske- ja voolujuhtimismehhanism, kuna on leitud, et nimetatud mehhanism on ühtlasi otseselt seotud kilda termokeemilise reaktsiooni juhtimisega, mis leiab aset vahetult nimetatud komponendi kohal reaktorianuma või utmisanuma piirkonnas, mida tehnilises kontekstis nimetatakse utmispiirkonnaks.

Täheldatud on vähemalt kaht tüüpilist probleemi: üks neist esineb järgemööda, teine aga sporaadiliselt, kuid mõlemad põhjustavad tootlikkuse langust. Mõlemat probleemi on täheldatud vaatamata kõikidele täiendustele, mida on varem välja pakutud ja kirjeldatud patentides BR S300425 10 and BR 8 6018 56, veokomponentide ja seadmete juures, millel põhineb väljalaskeprotsess.

Utmislasundi samas piirkonnas on täheldatud granulomeetrilise koostise homogeensuse, läbilaskvuse ning temperatuurijaotuse ühtluse vähenemist, mida soovitavalt ei tohiks esineda. Põhjalikud uuringud, mis püüdsid leida probleemide põhjust, mis tulenesid osakeste ümberpaiknemisega seotud muutustest reaktorianumas, on näidanud, et sellise paigutuse homogeensus vähenes tõusvas joones, s.t. väljalaskemehhanismilt osakeste jaotamise seadme suunas. Probleemi võib aidata paremini mõista arusaamine kogu protsessi etappidest.

Selliste suurte reaktorianumate ülemises osas asub tahkete osakeste, antud juhul pürobituumenkilda jaotusseade. Selle seadme tähtsus utmisprotsessis on otseselt seotud ühtlase lasundi moodustumise juhtimisega, millel oleks homogeenne soojuslik läbilaskevõime. Sellise jaotuse õige rakendamisega saab tagada osakeste ühtlase jaotuse, mille tulemusena tagatakse ühtlane temperatuuri jaotumine samas reaktori osas, tagades nii kõikide osakeste ühtlase termokeemilise reaktsiooni utmislasundi samas piirkonnas.

Selline pidev vajadus osakeste ühtseks jaotamiseks tuleneb tagajärgedest, mille ebaühtlase koostisega lasundi moodustumine võib põhjustada. On leitud, et sarnase suurusega osakeste kokkukuhjumine tekitab piirkondi, millel on erinev läbilaskevõime ja sellest johtuvalt erinev temperatuur, ning võib isegi põhjustada lasundi settimise lakkamise struktuuride moodustumise tõttu, mida nimetatakse "sildadeks" ja "puurideks".

Tänapäeval on valdkonnas teada, et sarnaste mõõtmetega osakeste kontsentratsioon reaktorianuma põhjas põhjustab temperatuuri hajumist pürolüüsitsoonis, mille tagajärjel moodustub ebavõrdsete temperatuuridega utmispiirkond.

Protsess on jätkuv, s.t. esineb pidev tahke materjali kogus, mis jaotub ühtlaselt anuma ülaosas, keskmises osas toimub pidevalt termokeemiline reaktsioon, ning anuma alumises osas püsib pideva väljalaske keskkond, mille väljalaskevõime on võrdne laadimis- ja jaotusvõimega.

Selline tasakaal sisend- ja väljundseadme vahel aitab säilitada ideaalseid reaktsioonitingimusi anuma keskmises osas.

Tehnika tasemest tuntud õlirõngaste liikumise juures on tehtud täiendusi, mille eesmärk oli saada konstruktsioon, mis annaks tulemuseks konstantse tsükli, mis oleks väga sarnane kaksteistnurga või mistahes muu hulknurga kasutamisele väljalaskemehhanismi paigaldatud aktiveerimiskolbide arvuna. Sellisel viisil, mida suurem oleks nimetatud mehhanismi paigaldatud kolbide arv, seda lähedasem oleks selliste õlirõngaste liikumistsükkel ringjoonele.

Väljalaskemehhanismi töö aga osutus ebarahuldavaks ning komponentide külge paigaldatud universaalliigendid, mis edastasid liikumist kolbide ja õlirõngaste vahel, asendati vertikaalsete pöördedetailidega.

Kuid sõltumatult paigaldatud aktiveerimiskolbide arvust, esinesid endiselt väljalaskemehhanismi selliste õlirõngaste väikesed külgnihked, mis põhjustasid muutusi osakeste väljalaske regulaarsuses.

Selline väljastamiskiiruse lokaliseeritud muutumine põhjustab häiringuid massi järjestikuste osade vahel reaktorianumas, võimaldades nimetatud reaktorianuma ühe piirkonna osakeste ulatuslikku mitteüldist ümberpaiknemist teise suhtes. Selline ebareeglipärasus anuma alumise osa väljalaskekiiruses põhjustab järjest kõrgemate kihtide osakeste ümberpaiknemist samas paigas, mille tagajärjeks on varem määratletud sektsioonide ümberliigendus.

Selline lokaliseeritud mitteüldine ümberpaigutamine loob soodsad tingimused eraldatud piirkondade moodustumiseks. Seejärel käitub reaktorianum nagu suur mass, mis on jaotatud mitmeteks erineva tihedusega taskuteks, kusjuures igal taskul on antud kontsentreeritud tahke materjali mõõt, koos erineva läbilaskvusega, mille tulemusena saavutavad mõned tsoonid kiiresti termokeemiliseks reaktsiooniks vajaliku temperatuuri, teised aga jäävad nimetatud temperatuurist madalamale.

Tehnika tasemest on tuntud see, et vahevarraste otstesse paigaldatud universaalsed ühendusdetailid asendati vertikaalsete pöördliigenditega, rakendades ka täiendavaid muudatusi õlirõngaste liikumises, nagu näiteks muudatused kolbide digitaalajamis. Need aga ei lahendanud probleemi täielikult.

Valdkonnas teostatud vaatlused näitasid väljalaske mitteüldise kontrolli puudumise mehaanilist põhjust. Universaal- või vertikaalliigenditega vahevardad võimaldavad antud momendil järjestikuste hüdrauliliste kolbide aktiveerimistsüklis liikumise kompenseerimist, tühistades üksteist, ning muutes õlirõngaste lõplikku liikumist. Sellist liikumise kompenseerimist väljalaskemehhanismi erinevate vahevarraste vahel raskendab hüdrauliliste kolbide väikeste külgnihete võimalus, mida on kirjeldatud tehnika tasemest tuntud lahendustes.

Kõige tõsisem probleem on väljalaskemehhanismi seiskumine, mis vaatamata esinemise juhuslikkusele seab tootmise suurte raskuste ette. See probleem võib esineda kompensatsioonide kombinatsiooni tõttu, mille muudavad võimalikuks universaal- või vertikaalliigendid, koos hüdrauliliste kolbide vaba külgliikumisega, ning piirangud varraste nurkadele, mida põhjustavad sisenemisavad reaktorianuma seintes.

Et vältida selliseid granulomeetrilise materjali voolu mitteüldise muutumise ja kogu mehhanismi seiskumisega seotud probleeme, töötati välja käesolev täiendus tahkete materjalide väljalaske ja voolu reguleerimise mehhanismi veosüsteemile.

Allpool kirjeldatud leiutis põhineb pideval uurimistööl, mille eesmärgiks oli tagada osakeste homogeensus reaktorianumas, et saavutada võrdne soojuskoormuse tase igas osas kogu termokeemilise protsessi vältel.

Käesoleva leiutise eesmärgiks on anda täiendus, mida kasutada tahkete osakeste granulomeetrilise väljalaskemehhanismi veosüsteemi juures reaktorites, kõrgahjudes, põletites, kuivatites või hoidlates.

Muud eelised, mida käesoleva leiutise nimetatud veosüsteemi täiendus annab, on järgmised:

a) Tahke materjali väljalaske ühtlustamine

b) Tagamine, et nimetatud õlirõngad järgivad alati täpset liikumist, mis vastab korrapärasele hulknurgale;

c) Osakeste lõikumise likvideerimine reaktorianuma järjestikustes osades;

d) Tagamine, et reaktorianuma iga osakestekihi moodustamisel saavutatud ühtlustumine püsib muutumatuna kuni väljalaske hetkeni;

e) Võimalike liikumise kompenseerimiste kõrvaldamine väljalaskemehhanismi erinevate liikuvate komponentide vahel;

f) Kõikide liikumiste koondumise võimaluse likvideerimine mehhanismi erinevate liikuvate komponentide vahel, mis põhjustab väljalaskemehhanismi täieliku seiskumise;

g) Termokeemilise reaktsiooni efektiivsuse suurendamine;

h) Utmisseadme töötlemiskiiruse suurendamine.

Leiutise olemus

Käesolev tahkete osakeste väljalaske ja voolu reguleerimise mehhanismi veosüsteem on välja töötatud pärast uuringuid, mille eesmärgiks oli vähendada utmisprotsesside kulusid ja suurendada nende efektiivsust, kõrvaldades kõik võimalused granulomeetrilise eraldamise esinemiseks graanultoote settimisel või sildade tekkeks reaktorianumas.

Selles osas pakub leiutis uue veosüsteemi, mis välistab liikumise kompenseerimise erinevate universaalliigendite vahel, mis moodustavad sellise väljalaskemehhanismi aktiveerimissüsteemi, ning kõrvaldab varraste seiskumise võimaluse reaktori väliskeskkonna/sisekeskkonnapuutepunktis.

Käesolevat leiutist võib rakendada iga graanulmaterjali jaotusmehhanismi juures.

Igasse utmisseadmesse kuulub tavaliselt 6 (kuus) või rohkem veoseadet, millest iga seade sisaldab selliseid valdkonnas tuntud komponente, nagu ühendused, ühendusvardad, vertikaalpöördliigendid, veovardad ja hüdraulilised kolvid, kusjuures selliste hüdrauliliste kolbide järjestikuse aktiveerimise korral edastavad nad ringliikumise kontsentriliste ringide jadana reaktori väljalaskeosas.

Lühidalt on siinkirjeldatud veosüsteemil aktiveerimiskolbide jada, mis on kinnitatud tugedele ümber reaktorianuma. Sellised kolvid on kinnitatud vertikaalliigendi abil, kusjuures nimetatud liigend on kinnitatud iga aktiveerimiskolvi külge. Iga aktiveerimiskolvi ühes otsas on ühendusvarras, mis läbib nimetatud reaktorianuma seina ava kaudu, millel on pilu kuju. Iga ühendus varras on ühendatud õlirõngaste vastava veovardaga vertikaalliigendi abil, kusjuures nimetatud vertikaalliigend asub alati ringjoone piires, mille määrab kindlaks reaktori sein.

Käesolev leiutis annab ühes aspektis veosüsteemi reaktorianuma õlirõngaste vedamiseks, mille tüüp sisaldab kuut või enamat veoseadet, mis sisaldavad kõik hüdraulilisi kolbe, mida saab järjest aktiveerida, et edastada ringliikumist kontsentriliste õlirõngaste komplektile reaktorianuma väljalaskeosas, kusjuures nimetatud veosüsteem sisaldab järgmist:

aktiveerimiskolb, mis on kinnitatud püsitoe külge vertikaalliigendi abil;

ühendusvarras aktiveerimiskolvi otsas

reaktorianuma kõrval, mis läbib ava reaktorianuma seinas;

veovarras õlirõngaste vedamiseks, kusjuures nimetatud veovarras on ühendatud ühendusvardaga vertikaalliigendi abil ja nimetatud vertikaalliigend paikneb reaktorianuma seinaga määratud ringjoone sisemuses.

Eelistatavalt on veosüsteemil nimetatud vertikaalliigend kinnitatud aktiveerimiskolvi keskmisse tsooni. Eelistatavalt on veosüsteemil nimetatud puukujuline ava ja nimetatud pilu pikkus võrdub nimetatud ühendusvarda nurganihkega.

Eelistatavalt on olemas veosüsteem, kus nimetatud vertikaalliigend paikneb nimetatud õlirõngaste keskmest kaugusel, mis võrdub 85-95% reaktorianuma raadiusest.

Eelistatavalt on olemas veosüsteem, kus nimetatud vertikaalliigend ei ületa liikumistsüklis ringjoont, mille määrab reaktorianuma sein.

Eelistatavalt on olemas veosüsteem, kus nimetatud ühendusvarda pikkus on vähemalt 50% õlirõngaste raadiusest.

Eelistatavalt on olemas veosüsteem, mis sisaldab lisaks elastset tihendit kinnitamiseks reaktorianuma välisseinale ning ühendusvarda ümbritsevale osale.

Eelistatavalt on nimetatud elastsel tihendil osa, mis on kinnitatud reaktorianuma seina külge nimetatud ava ümber, ning teine osa, mis on kinnitatud nimetatud ühendusvarda külge, kõrvaldades nii survestamise vajaduse.

Käesolev leiutis kirjeldab teise aspektina meetodit ülalnimetatud veosüsteemi aktiveerimiseks, kusjuures nimetatud meetod hõlmab nimetatud hüdraulilise kolvi pööramist ümber nimetatud vertikaalliigendi, et liigutada nimetatud õlirõngaid.

Leiutis võib sisaldada tahkete osakeste väljalaske ja voolu reguleerimise mehhanismi veosüsteemi utmisseadmele, mis võib sisaldada kuut või enamat veoseadet, kusjuures iga veoseade sisaldab valdkonnas tuntud komponente, nagu näiteks ühendusdetaile, ühendusvardaid, vertikaalliigendeid, veovardaid ja hüdraulilisi kolbe, kus selliste hüdrauliliste kolbide järjestikuse aktiveerimise korral edastavad need ringliikumise kontsentriliste rõngaste komplektile reaktori väljalaskeosas, konkreetselt väljalaske- ja voolujuhtimismehhanismile, kusjuures igale veosõlmele on iseloomulik, et sellesse kuulub aktiveerimiskolb 101, mis on kinnitatud püsitoe 400 külge vertikaalliigendi abil 102, nimetatud liigend aga on kinnitatud nimetatud aktiveerimiskolvi 101 keskmisse tsooni; aktiveerimiskolvi 101 otsal utmisanuma 300 juures on ühendusvarras 103, mis läbib reaktorianuma seina läbi puukujulise ava 104 ja on ühendatud õlirõngaste 301 veovardaga 106 vertikaalliigendi 105 abil, kusjuures nimetatud vertikaalliigend paikneb alati ringjoone sees, mille määrab nimetatud reaktorianuma 300 sein.

Veosüsteem võib olla selline, et vertikaalliigend 105 paikneb nimetatud õlirõngaste 301 keskmest kaugusel, mis võrdub 85-95% reaktorianuma raadiusest.

Veosüsteem võib olla selline, et vertikaalliigend 105 ei ületa liikumistsükli ajal ringjoont, mille määrab reaktorianuma 300 sein.

Veosüsteem võib olla selline, et nimetatud ühendusvarda 103 pikkus ei ole alla 50% nimetatud õlirõngaste 301 raadiusest.

Veosüsteem võib olla selline, et ava 104 on pilu, mille pikkus võrdub ühendusvarda 103 nurganihkega.

Veosüsteem võib olla selline, et anuma 300 välisseina külge on kinnitatud osa nimetatud ühendusvarrastest 103 ümbritsev elastne tihend 107, mis järgib nimetatud ühendusvarda nurgaliikumist; osa nimetatud elastsest tihendist 107 on kinnitatud reaktorianuma seina 300 külge ümber nimetatud ava 104, teine osa aga varda 103 külge, välistades vajaduse survestamise järele.

Jooniste lühikirjeldus

Käesolevat leiutist kirjeldatakse ainult näidete abil täpsemalt allpool koos alljärgnevalt loetletud joonistega, kus:

FIG 1 on ülaltvaates skemaatiline ristlõige tehnika taseme väljalaskemehhanismi ajami osast.

FIG 2 on ülaltvaates skemaatiline ristlõige käesoleva leiutise veosüsteemi osast.

FIG 3 on skemaatiliselt kujutatud aktiveerimiselementide liikumiste tüüpiline koondumine.

Leiutise detailne kirjeldus

Käesoleva leiutise paremaks mõistmiseks tuleb mõista varem kasutatud aktiveerimispõhimõtet. Vastavalt FIG 1 toodud skemaatilisele kirjeldusele kuulub varasema jaotusmehhanismi aktiveerimisseadmesse 200 vahevarras 202, ühendusveovarras 204 õlirõngastele 301 ja aktiveerimiskolb 201 läbi avause 203 reaktorianumas 300.

Nimetatud vahevarras 202 on liigendatud nimetatud anuma 300 välisseina ja kolvi 201 vahelises punktis esimese liigendiga 202' ning teises punktis nimetatud anuma 300 siseseina ja veovarda 204 vahel teise liigendiga 202". Selline paigutus, kus väljalaskemehhanismi aktiveerimiskomponentidel on kaks vabaduse astet, edastab väikest külgliikumist aktiveerimiskolvile 201.

Aktiveerimiskolbide 201 koguarv valitakse selline, et lasundi poorsuse varieerumine väljalaskel oleks ühtlane kogu reaktorianuma ümmarguse ristlõike ulatuses. See tähendab, et mida suurem on seadmes kasutatavate kolbide 201 arv, seda rohkem annavad õlirõngad 301 edasi ideaalset ringliikumist.

Kõnealuses utmisseadmes kasutatakse tavaliselt 72 aktiveerimiskolbi ja nimetatud õlirõngaste määratud liikumine peaks järgima üldjoontes regulaarset kaksteistnurka.

Vaatamata sellele, et FIG 1 on parema arusaamise eesmärgil näidatud ainult üks aktiveerimisjada 200, töötab väljalaskemehhanism tavaliselt vähemalt 12 aktiveerimiskolviga 201. Nimetatud õlirõngaste 301 ühe väljalasketsükli jooksul toimib iga kolvi 201 järjestikune liikumine koos kõikide teiste kolbidega, luues nii kompensatsioone paljude vahevarraste vahel 202, mis takistab rõngastel edastada ideaalse kaksteistnurga liikumist tsüklis, koos võimaliku täieliku seiskumise ohuga.

Selles osas on uurimise eesmärgiks olnud uudse aktiveerimissüsteemi väljatöötamine, kus väljalaskemehhanismi teised komponendid suudaksid reaktsiooni iga kolvi toime suhtes paremini summutada, põhjustamata muutusi liikumises, mille määravad nimetatud õlirõngad 301.

Nagu näidatud FIG 2, mis on tahkete osakeste väljalaske ja voolujuhtimise mehhanismi veosüsteemi osa skemaatiline ristlõige ülaltvaates, võib näha, et käesolev leiutis hõlmab peamiselt alljärgnevaid elemente: vertikaalliigend 102, aktiveerimiskolb 101, ühendusvarras 103, vertikaalpöördelement 105 ja veovarras 106 iga aktiveerimissõlme kohta.

Käesoleva leiutise objekti peamiseks saavutuseks on asjaolu, et iga veoseade suudab töötada sünkroonselt koos teiste selliste seadmetega, millest väljalaskemehhanism koosneb, summutades vastastikku reaktsioone ja toimides süsteemis ilma liikumiseta, mille määrab iga nimetatud õlirõngaste 301 tsükkel, mis on konstruktsiooni suhtes muudetud.

Lisaks sellele võib FIG 2 näha komponentide süsteemi ümberpaigutust. Sellisel viisil, võttes aluseks nimetatud joonise, on meil järgmine süsteem: aktiveerimiskolb 101, mis on kinnitatud püsitoe 400 külge vertikaalliigendi 102 abil. Nimetatud liigend on kinnitatud aktiveerimiskolvi 101 keskmisse tsooni, võimaldades viimasel teostada nurkliikumist paralleelselt utmisseadme (ei ole näidatud) põhjatasapinnaga väljalaskemehhanismi töötsükli vältel.

Aktiveerimiskolvi 101 reaktorianuma poolses otsas on ühendusvarras 103, kusjuures nimetatud määratud pikkusega varras läbib utmisanuma 300 seina ava 104 kaudu, mis on eelistatavalt pilu kujuline, ning on ühendatud nimetatud õlirõngaste 301 veovardaga 106 vertikaalpöördliigendi 105 abil.

Konstruktsiooni dimensionaalsete proportsioonidega on seotud kolm parameetrit, täpsemalt:

1) Vertikaalne pöördepunkt 105 peab eelistatavalt paiknema nimetatud õlirõngaste 301 keskmest kaugusel, mis võrdub 85-95% reaktorianuma raadiusest nii, et nimetatud õlirõngaste tsükli jooksul ei välju selline vertikaalne pöördepunkt 105 ringjoonest, mille määrab anuma 300 sein.

2) Nimetatud ühendusvarda 103 pikkus ei tohi eelistatavalt olla väiksem kui 50% nimetatud õlirõngaste 301 raadiusest, kuna selliste kolbide 101 järjestikuse aktiveerimise korral, mis edastavad ringliikumist nimetatud õlirõngastele, tõmmatakse teised ühendusvardad 103 nurkliikumisse vastavalt FIG 3 toodud skeemile, kuni nende vastavad kolvid 101 samuti aktiveeritakse. Kui ühendusvardad 103 on väga lühikesed, oleks nende nurkliikumine juhul, kui vastavad kolvid 101 on aktiveerimata, väga suur, põhjustades nurgainertsi ja häirides nimetatud õlirõngaste liikumise täpsust.

Nii on eelistatav, et kolbidel 101 oleks vertikaalliigendid 102 ning et nimetatud liigendid oleksid kinnitatud kolvi 101 keskmisse tsooni, et võimaldada tahkete osakeste väljastamise ja voolu juhtimise mehhanismi iga veoseadme 100 nurkliikumist.

Lõpuks kujutab nimetatud ava 104 reaktorianuma 300 seinas endast eelistatavalt pilu, mille pikkus võrdub nimetatud ühendusvarda 103 nurganihkega.

Anuma 300 välisseina külge on kinnitatud eelistatavalt nimetatud ühendusvarraste 103 osa ümbritsev elastne tihend 107, mis järgib nimetatud ühendusvarda nurgaliikumist, isoleerides reaktorianuma alumise osa väliskeskkonnast. Nimetatud uudse elastse tihendi 107 osa on kinnitatud reaktorianuma seina 300 külge ümber nimetatud ava 104, teine osa aga varda 103 külge. Selline uuendus on andnud märkimisväärsed eelised tihendamisel, kõrvaldades vajaduse survestamise järele.

Veosüsteemi 100 võib paigaldada igasse graanulmaterjali väljalaske või voolujuhtimise mehhanismi kildareaktorites vms ilma anuma teiste ehituslike mahtude muutmise vajaduseta.

Käesoleva leiutise kirjeldamisel on viidatud selle eelistatavatele variantidele. Siiski peab olema selge, et nimetatud leiutis ei piirne selliste variantidega ja valdkonna spetsialistid mõistavad kohe, et siin kirjeldatud leiutise põhimõtte piires võib teha muudatusi ja asendusi.

Claims (10)

1. Õlirõngaste veosüsteem õlirõngaste vedamiseks reaktorianumas, mille tüüpi kuulub kuus või rohkem veoseadet, mis sisaldavad kõik hüdraulilisi kolbe, mida saab järjestikku aktiveerida, et edastada ringliikumist kontsentriliste õlirõngaste komplektile reaktorianuma väljalaskeosas, mis erineb selle poolest, et veosüsteem sisaldab: aktiveerimiskolbi, mis on kinnitatud püsitoe külge vertikaalliigendi abil; ühendusvarrast aktiveerimiskolvi reaktorianuma poolses otsas, mis läbib ava reaktorianuma seinas, kusjuures ühendusvarras on avaga külgnevas osas tihendatud; veovarrast õlirõngaste vedamiseks, mis on ühendatud ühendusvardaga vertikaalse pöörddetaili abil, mis paikneb ringjoone sees, millega on määratud reaktorianuma sein.

2. Punktile 1 vastav veosüsteem, mis erineb selle poolest, et vertikaalliigend on kinnitatud aktiveerimiskolvi keskmisse tsooni.

3. Punktile 1 või punktile 2 vastav veosüsteem, mis erineb selle poolest, et ava on puukujuline.

4. Punktile 3 vastav veosüsteem, mis erineb selle poolest, et pilu pikkus võrdub ühendusvarda nurganihkega.

5. Mistahes punktile 1 kuni 4 vastav veosüsteem, mis erineb selle poolest, et vertikaalne pöörddetail asub õlirõngaste keskmest kaugusel, mis on võrdne 85-95% reaktorianuma raadiusest.

6. Mistahes eelnevale punktile vastav veosüsteem, mis erineb selle poolest, et vertikaalse pöörddetaili liikumine liikumistsükli jooksul on piiratud ringjoonega, millega on määratud reaktorianuma sein.

7. Mistahes eelnevale punktile vastav veosüsteem, mis erineb selle poolest, et ühendusvarda pikkus on vähemalt 50% õlirõngaste raadiusest.

8. Mistahes eelnevale punktile vastav veosüsteem, mis erineb selle poolest, et ühendusvarras on avaga külgnevas osas tihendatud elastse tihendiga, mis on kinnitatud reaktorianuma välisseina külge ja ümbritseb osa ühendusvardast.

9. Punktile 3 vastav veosüsteem, mis erineb selle poolest, et elastse tihendi osa on kinnitatud reaktorianuma seina külge ümber ava, ning teine osa ühendusvarda külge, kõrvaldades nii survestamise vajaduse.

10. Õlirõngaste veosüsteemi vastavalt mistahes eelnevale punktile aktiveerimismeetod, kus aktiveerimisseadmele paigaldatakse kahe vabadusastmega vahevarras, ühendusveovarras õlirõngastele ja hüdrauliline aktiveerimiskolb läbi avause reaktorianumasse, mis erineb selle poolest, et õlirõngaste liigutamiseks lastakse hüdraulilisel kolvil pöörelda ümber vertikaalliigendi.