EE01536U1 - Automaatne jahutus- ja tulekustutussüsteem - Google Patents

Abstract

Automaatne jahutus- ja tulekustutussüsteem on ette nähtud kaitstava seadme sisse paigutamiseks, sisaldab tööaine hoidmiseks ette nähtud kolmemõõtmelise korpuse kujul polümeermaterjalist valmistatud kandurit, mille puhul kanduris on suletud survestatud tööaine ja kandurit on muudetud nii, et see moodustaks spontaanselt düüsi, mis võimaldab toimeaine väljastamist, kusjuures toimeainena (2) on ette nähtud tulekustutusomadustega jahutusaine; lisaks on süsteem varustatud anduri(te)ga (4), et jälgida ja hinnata kanduris (1) oleva aine (2) termodünaamilist olekut või selle pinda või vabastada toimeaine (2) oma kandurist (1), millel on üldine kuju, ja et sekkuda aktiivselt kaitstava seadme sees soovimatut temperatuurimuutust tekitava allika vastu. Lisaks on süsteem varustatud detektori(te)ga (5), mis on ette nähtud kaitstavas rajatises temperatuuriga seotud protsesside jälgimiseks, hindamiseks ja juhtimiseks ning mida on võimalik tagasiside põhjal seadistada, mis võimaldab kaitstava seadme toiteallikast eraldada, millega omakorda vähendatakse mis tahes negatiivset termoefekti, mis hakkab tekkima kaitstava seadme sees, või teisese süttimise võimalust.

Description

 TEHNIKAVALDKOND

Leiutis puudutab süsteemi, mis jälgib ja surub alla ebasoovitavaid termilisi nähtusi tehnilistes ja tehnoloogilistes seadmetes (edaspidi: kaitstavad seadmed) ning suudab vajadusel kustutada sellistes kaitstavates seadmetes tekkinud tulekahjusid.

TEHNIKA TASE

Paljudes kaitstavates seadmetes võivad tekkida ebasoovitavad tormilised nähtused, mille negatiivne mõju võib tuua kaasa nende seadmete järkjärgulise toimivuse kadumise või hävimise, äärmuslikel juhtudel võib tekkida ka tulekahju. Seda võivad põhjustada mitmesugused protsessid, näiteks ebasoovitavad keemilised reaktsioonid, elektrilühised, süsteemi ülekuumenemine, elektrikaare teke, töövedelike süttimine jmt.

Praegu tuntakse väga erinevaid lahendusi, mis jahutavad kaitstavat seadet sõltuvalt selle temperatuurist kliimaseadmetega, väldivad tulekahju teket või on mõeldud ainult tulekahju kustutamiseks või summutamiseks.

Tuntakse ka kustutuselementide lahendusi, mis kuuluvad automaatsete süsteemide hulka ja kaitsevad tulekahju eest ruume, eelkõige mootorsõidukite ajameid, elektrikilpe, köögiseadmeid jne.

Tuntud eri konstruktsiooniga automaatsete süsteemide korral on kustutusaine rõhu all suletud nõus, voolikus jne ning tule või kasvanud temperatuuri mõjul kaob teatud kohas selle nõu, vooliku jne tihedus ja kustutusaine pääseb välja, et tekkinud tulekahju kustutada, samuti võidakse kustutusaine juhtida düüsidega varustatud eelnevalt paigaldatud süsteemi kaudu kaitstava seadme tuleohtlikku ruumi.

Patendi US 5040610 publikatsioonist on teada lahendus, mis hõlmab polümeermaterjalist nõud, millel on suletav ava kustutusainega täitmiseks ja ventiil nõus rõhu tekitamiseks. Kui nõule mõjub leek või kõrgem temperatuur, siis puruneb nõu teatud kohast, kustutusaine tuleb sellest välja ja kustutab tulekahju. Sel juhul on kustutuselement varustatud kattega, mis võib olla mis tahes kujuga, ning seda võib kasutada ka hoonete ruumides.

Samuti on tuntud lahendus, mis koosneb polüamiidist valmistatud vähemalt osaliselt painduvast voolikust, mille mõlemad otsad on kõvasti pealepressitud otsakutega suletud.

Vooliku sees on rõhu all kustutusaine. Voolik võib olla varustatud kustutusaine rõhu mehaanilise näidikuga selle olemasolu visuaalseks kontrollimiseks. Tulekahju mõjul, kui temperatuur vooliku ümber ületab 120 °C , kaob vooliku tihedus, kustutusaine pääseb välja ja kustutab tulekahju. Kustutataval kustutusainel puuduvad kõrvalmõjud kustutatavale ruumile ja elusorganismidele.

Seni tuntud kustutussüsteemidel on aga teatud puudused ja piirangud nende kasutamisel tulekahju eest kaitsmiseks.

Voolikukujulistel kõvasti peale pressitud metallist otsakutega automaatsetel elementidel ei ole tagatud vooliku tihedus, see võib otsaku pealepressimisel deformeeruda ja nii võib leida aset kustutusaine kontrollimatu leke. Lisaks on need elemendid tõhusad alles siis, kui temperatuur kohas, kuhu element on tulekahju kõrvaldamiseks paigutatud, ületab 120 °C, aga sellel temperatuuril võib tuli põhjustada juba märkimisväärset kahju ning samuti võib leida aset tule edasine kontrollimatu levik.

Veel üks voolikukujuliste automaatsete elementide juures esinev piirang on nende minimaalne pikkus (400 mm). Nii pikk element ei saa kaitsta elektrikilpide ja ning väiksemate tehniliste ja tehnoloogiliste seadmete väikest ruumi, mille korral on ka vooliku läbimõõt (18 mm) suurem, kui seda lubavad kaitstava seadme ruumipiirangud.

Seni tuntud voolikukujuliste elementide kustutussegu koostis on mõeldud tulekahju kustutamiseks täielikult või osaliselt suletud ruumides ning temperatuuri kasvades üle 120

°C või tulekahju tekkides vabaneb voolikust kustutussegu düüsi kaudu, mis tekib vooliku ja kustutussegu vastastikuse termodünaamilise mõju tõttu. Selle protsessi käigus leiavad aset vooliku omaduste termiline muutumine ja samaaegne kustutussegu rõhu kasvamine, mis deformeerib voolikut kõige suurema termilise koormuse kohas ja mille tõttu tekib iseeneslikult düüs, millest kustutussegu lekib väga lühikese aja jooksul kaitstavasse ruumi ja kustutab tulekahju. See protsess on ühekordne, pärast kustutussegu lekkimist isekustutav element enam ei toimi ja see tuleb välja vahetada. Kuni elemendi väljavahetamiseni ei ole kaitstav seade enam selle süsteemiga kaitstud uuesti süttimise ega järgmise tulekahju eest, samuti puudub operaatoril ja kontrollsüsteemidel teave selle süsteemi käivitumise või mittetoimimise kohta selle kahjustumise tõttu.

Senised automaatsed süsteemid on mõeldud ainult tulekahju kustutamiseks ning neil esinevad seejuures eespool kirjeldatud puudused.

Samuti on tuntud lisaelementidega lahendused, näiteks kustutusaine torustikega süsteemid. Neile torustikele on paigaldatud düüsid ja kustutusaine vabaneb mahutist, enamasti rõhuanumast, ventiili kaudu, mida võidakse juhtida tulekahjuanduri edastatava elektrisignaaliga. See tähendab aga, et need süsteemid peavad olema püsivalt elektritoiteallikaga ühendatud, samuti on neil varieeruv reaktsiooniaeg.

LEIUTISE OLEMUS

Eespool kirjeldatud tehnika senise taseme puudused kõrvaldab automaatne jahutas- ja kustutussüsteem, edaspidi: AJKS, mis on loodud paigaldamiseks kaitstavasse seadmesse ja mis koosneb ruumilisest polümeerkandurist, mille sees on rõhu all olev tööaine. Tööaine kandurit kohandatakse vastavalt selle tiheduse nõutavale kadumisele kindlaks määratud tingimuste juures. AJKSi olemus seisneb selles, et üldise kujuga ruumilise polümeerkanduri ja tööaine koostise sobiva kombineerimisega arendati välja süsteem, mis kasutab tööaine jahutavat mõju, kusjuures tööaine säilitab seejuures oma kustutusomadused termilise deformatsiooni tekkimise puhuks, mis kasvab üle tulekahjuks. Kasutatav segu on valmistatud keemiliste kustutusainete baasil, millele on süsteemi käivitamisel omane sees, et nende temperatuur on kandurist lekkimisel negatiivse väärtusega, st allpool 0 °C ja seega külmumispunkti.

Selliste omadustega tööaine kohta kasutatakse edaspidi sõna „tööaine“ . Üldise kujuga ruumilise polümeerkanduri kohta kasutatakse edaspidi sõna „kandur“ .

Allpool on kirjeldatud AJKSi, mis on mõeldud termilise protsessi jälgimiseks, hindamiseks ja juhtimiseks kaitstava seadme ruumis.

AJKSil on sensor(id) tööaine termodünaamilise seisundi jälgimiseks ja hindamiseks, eelisega kasutatakse selleks rõhusensorit. Üks või mitu sellist sensorit asuvad kas otse tööaines (sisemine sensor) või on otseses kontaktis kanduriga (väline sensor). AJKS on lisaks ühendatud anduri või anduritega termiliste protsesside jälgimiseks, hindamiseks ja mõjutamiseks kaitstava seadme ruumis.

Temperatuuri kasvamisel kaitstava seadme jälgitavas ruumis kasvab samaaegselt tööaine rõhk, mida sel viisil jälgitakse. Sensori väljundit võidakse kasutada temperatuuri kasvu põhjuste otseseks kõrvaldamiseks või töödelda signaalina elektroonilistes signalisatsioonivõi juhtseadmetes.

Temperatuuri kasvamisel muutuvad kanduri ja tööaine füüsikalised parameetrid, kusjuures kriitilises faasis puruneb kandur suurima termilise koormusega kohas ja kaitstava seadme ruumi jahutatakse või kustutatakse tööainega, mis lekib tööaine kanduris hädaolukorras iseeneslikult tekkinud düüsi kaudu.

Mõju suunamisega suurima termilise koormusega kohta saavutatakse suurim toime ja minimeeritakse tekkiva negatiivse termilise nähtuse tagajärgi.

Kanduri ja tööaine koostise sobiva valimise ning nende ruumilise paigutuse ja algsete termodünaamiliste vahekordade kindlaks määramisega modelleeritakse käivitumistemperatuur, mille juures peetakse protsessi kaitstava seadme jälgitavas ruumis kriitiliseks ja peab tekkima düüs tööaine lekkimiseks. Tänu sellele võib AJKS toimida tõhusalt juba alates 30 °C. Kaitstavatel seadmetel on eri rakendustes erinevad kriitilised temperatuurid, mille jaoks modelleeritakse AJKSi sobivad parameetrid eespool nimetatud tegurite kombineerimisega.

Negatiivsete termiliste nähtuste eest kaitstavate seadmete termiliselt tundlike protsesside jälgimise, hindamise ja juhtimise raames kasutatav segu on valmistatud keemiliste kustutusainete põhjal, millele on süsteemi käivitumisel omane sees, et nende temperatuur on kandurist lekkimisel negatiivse väärtusega, st allpool 0 °C ja seega külmumispunkti. Selle jahutusomaduse kasutamisega, kusjuures säilivad tööaine kustutusomadused, kõrvaldatakse eelkõige temperatuuri edasine kasvamine, mis annab aega kriitilise olukorra lahendamiseks. Tööaine ei ole lekkimisel tervisele kahjulik ega mõjuta kaitstavate seadmete toimimist.

Võimalik mitme eri käivitumistemperatuuriga AJKSi kasutamine võimaldab nii mitmeastmelist reaktsiooni, st korduvat ennetavat jahutamist või tule kustutamist. Võimalik mitme AJKSi kasutamine suurendab kaitstava seadme ruumide kaitsmise tõhusust ja usaldusväärsust.

AJKSi sellised kasutusviisid kaitstavates seadmetes võivad nii minimeerida ulatuslikumate varaliste kahjude ja tervisekahjustuste tekkimist ning elude kaotamist. AJKSi eri funktsioonide seisukohast võib nimetatud elementide ja põhimõtete kombineerimisel ja rakendamisel rääkida mitmest tasandist - alates kõige lihtsamast kasutusviisist, mis pakub lihtsat ühekordset tuld summutavat mõju koos samaaegse signalisatsiooniga või sekkumisega kaitstavasse seadmesse, kuni mitmeastmelist korduvat toimimist ja aktiivset sekkumist võimaldavate variantideni. AJKSi spetsiifilistes rakendustes kasutatakse tööaine termodünaamiliste seisundite tagasisidega mõjutamist käivitumise optimeerimise elemendiga sõltuvalt ümbritseva keskkonna parameetrite muutumisest -käivitumistemperatuuri juhtimist.

Leiutise põhjal loodud AJKSil on tänu mõõtmete ja kujude mitmekesisusele laialdased kasutusvõimalused seadmete kaitsmisel termilise hävimise või tulekahju eest ning seda alates suurematest seadmetest kuni väga väikeste ruumideni välja, näiteks harukarbid, kaablikimpude liitmikud, elektrikilbid, ajamite ja kütusesüsteemide kitsad ruumid jne. AJKS on kavandatud nii, et ei esineks tööaine soovimatut lekkimist. See on väga töökindel ning seda võib kasutada ka pinge all olevate seadmete korral ja teistes ohtlikes ruumides. Ka kaitstava seadme toite kadumise või väljalülitamise korral toimib AJKS vähemalt passiivse avariilise kustutussüsteemina. Süsteem suudab käivituda ka madalamatel temperatuuridel kui tuntud kustutussüsteemid, mis võimaldab varem reageerida ja vältida kahjusid juba süsteemi tekkiva termilise destruktsiooni korral.

Lihtsate rakenduste korral defineerime AJKSi passiivse süsteemi režiimis. Keerulisemates rakendustes, näiteks ümbritseva keskkonna parameetritest sõltuva tagasiside elementide kasutamisel jne, defineerime AJKSi aktiivse süsteemi režiimis.

Passiivne lahendusviis - sel juhul on AJKS mõeldud eelkõige sellise tulekahju kustutamiseks, mis tekkis väga kiiresti ja mille korral ei olnud võimalik vältida kaitstava seadme termilist deformatsiooni kõigest süsteemi jahutava funktsiooni abil. Passiivse lahendusvariandi korral on sobiv kasutada rõhusensorit rõhulüliti kujul, mis võimaldab edastada operaatorile või kõrgemalseisvale süsteemile signaali süsteemi käivitumise või AJKSi mittetoimivuse ja sekkumise vajalikkuse kohta, olgu see siis täiendav kustutamine, kasutatud või kahjustunud AJKSi väljavahetamine vmt.

Aktiivne lahendusviis hõlmab ka kaitstava seadme ümbritseva keskkonna seisundi

ning see optimeerib vastavalt vajadusele käivitumise kulgu, näiteks kutsub AJKSi käivitumise esile varem, kui on seatud selle termodünaamiliste parameetritega, ning seda lisaelemendiga, mis mõjutab termodünaamilisi suhteid AJKSis selle soovitud käivitumise suunas.

Aktiivne süsteem võimaldab ka varem hoiatada ebasoovitavate termiliste nähtuste tekkimisest, millega võib ennetada süsteemi ülekuumenemist, deformeerivate ja hävitavate nähtude levimist, vältida tulekahju tekkimist operaatori aegsa hoiatamise või jälgitava kaitstava seadme energiaallikate küljest lahtiühendamisega, või siis vältida sekundaarse soovimatu nähtuse tekkimist.

Järgmise kasuliku variandi korral on AJKS ühendatud kaitstava seadme energiaallikate lahtiühendamise süsteemidega või siis on AJKSi sensor(id) osa võimsast pooljuhtseadeldisest.

Järgmise kasuliku variandi korral on kandur mehaanilises kontaktis välise sensoriga, mis toimib tööaine ja kanduri termodünaamiliste muutuste korral kaitstava seadme energiaallika lahutamise elemendina.

Järgmise kasuliku variandi korral on AJKS ühendatud kaitstava seadme juhtsüsteemidega. Järgmise kasuliku variandi korral on AJKS ühendatud kaitstava seadme elektroonilise signalisatsiooni süsteemidega.

Järgmise kasuliku variandi korral on signaalide edastamine AJKSi ja kaitstava seadme juhtsüsteemi või signalisatsiooni vahel juhtmevaba.

AJKSi kandur on samuti loodud ilma avadeta, kusjuures kanduri terviklikkus saavutatakse kinnisulatamise, keevitamise või sulgemisega, või siis ühe või mitme avaga, mis on varustatud otsakutega. Avade sulgemiseks kasutatavad otsakud on eelisega valmistatud polümeermaterjalist ja kanduri sisse kleebitud või keevitatud, mis väldib ühenduskoha lekkimist. Kanduri üks otsak on varustatud AJKSi termodünaamilise seisundi sensoriga, mis on nii otseses kontaktis tööainega- tegu on sisemise sensoriga.

Minimaalsed ruumi mõõtmed kanduri paigaldamiseks ei ole kindlaks määratud, voolikukujulise kanduri korral ka selle pikkus mitte. Vastavalt vajadusele on vooliku minimaalne pikkus alates 10 mm-st ja siseläbimõõt alates 3 mm-st

Järgmise kasuliku variandi korral on AOHSi voolikukujuline või muu üldise kujuga kandin läbipaistvast materjalist ja sisaldab tööaine olemasolu visuaalse inditseerimise elementi, mis on tööaines ja mis on väiksema tihedusega kui tööaine, näiteks kerge värviline kuulike kanduri sees.

JOONISTE LÜHIKIRJELDUS

Leiutist on allpool selgitatud lisatud joonistega, joonisel 1 on kaitstavas seadmes ebasoovitavate termiliste nähtuste jälgimise ja summutamise põhimõtte plokkskeem, joonisel 2 on skemaatiliselt kujutatud voolikukujulise kanduriga AJKSi ristlõiget, joonistel 3a ja 3b on skemaatiliselt kujutatud vaadet elektrilistes jaotusseadmetes kasutamiseks mõeldud süsteemile AJKS, joonisel 4 on skemaatiliselt kujutatud lülitite ja pistikupesade kaitsmiseks mõeldud kapslikujulise AJKSi ristlõiget, joonisel 5 on skemaatiliselt kujutatud liitmike ja kaablikimpude kaitsmiseks mõeldud padrunikujulise AJKSi ristlõiget ja joonisel

6 on skemaatiliselt kujutatud akusüsteemide kaitsmiseks mõeldud AJKSi põhielemendi ristlõiget.

LEIUTISE TEOSTAMISE NÄITED

Põhimõtte selgitused

Joonisel 1 on skemaatiliselt kujutatud jälgitavas kaitstavas seadmes termilise protsessi kontrollimiseks mõeldud AJKSi tööpõhimõtet. Kandur 1 sisaldab jahutavate ja tuld kustutavate omadustega tööainet 2. Tööaine 2 on kandurisse 1 suletud rõhu all. Kanduril 1 on kujutatud düüsi 3, mille on tekitanud termodünaamiline nähtus tööaine 2 lekkimiseks kaitstava seadme ruumi. Süsteem AJKS on varustatud sisemis(t)e sensori(te)ga 4a või välis(t)e sensori(te)ga 4b või mõlemaga tööaine 2 termodünaamilise seisundi jälgimiseks ja hindamiseks temperatuuri muutumisel ning tööaine 2 lekkimisest signaliseerimiseks. Kasuliku variandi korra on see AJKS on ühendatud anduri või anduritega 5 termiliste protsesside jälgimiseks, hindamiseks ja mõjutamiseks kaitstava seadme ruumis. Sensorite väljundit kasutatakse temperatuuri kasvu põhjuste otseseks kõrvaldamiseks või töödeldakse signaalina elektroonilistes signalisatsiooni- või juhtseadmetes. Spetsiifilistes rakendustes kasutatakse tööaine 2 termodünaamiliste seisundite mõjutamist tagasiside kaudu, töödeldes sensorite 4 ja andurite 5 signaale, nagu seda on nooltega skemaatiliselt kujutatud plokkskeemil 1, sõltuvalt ümbritseva keskkonna parameetrite muutustest -käivitumistemperatuuri juhtimine, lisaelemendiga 8 mis mõjutab termodünaamilisi suhteid AJKSis selle soovitud käivitumise surmas. Kandur 1 võib olla terviklik või avadega, mis on varustatud otsakutega 6. Kasuliku variandi korral sisaldab AJKS elementi 7 tööaine 2 visuaalseks inditseerimiseks, näiteks värvilist kuulikest 7, mille tihedus on väiksem kui tööainel 2, kanduris I.

AJKSi rakendamise kõige kasulikumad lahendused on sensorite 4 ja andurite 5 signaalide kasutamine töötlemiseks elektroonilistes signalisatsiooni- või juhtseadmetes. AJKS on kasutatav ka sõltumatult toimiva autonoomse süsteemina, mis ei ole seotud mingite teiste juhtsüsteemidega. Seda kasutatakse temperatuuri kasvamise põhjuste otseseks kõrvaldamiseks või edasiseks töötlemiseks elektroonilistes signalisatsiooni- või juhtseadmetes.

AJKS võimaldab oma toimimise kiiret inditseerimist. See talub tehniliste ja tehnoloogiliste seadmete elektriväljade põhjustatavaid häireid. Toiteallikate, näiteks kütuse, gaasi, elektri ja muu ühenduste automaatne katkestamine on püsiv; ei tohi esineda uuesti ühendamist ilma seadme rikke tekkimise põhjuse kõrvaldamiseta. Pärast käivitumist tuleb AJKS uue

vastu välja vahetada. Kaitstava seadme ruumi kaitsmise seisukohast on tegu ühekordselt kasutatava süsteemiga ning pärast toiteallikate uuesti ühendamist on vajalik väljaõppinud isiku poolne käsitsi sekkumine.

Näide 1

Joonisel 2 on kujutatud AJKSi, mis koosneb voolikukujulisest kandurist \, mille ühes otsas on otsak 6a ja teises otsas otsak 6b, mis on valmistatud polümeermaterjalist ja kanduri 1 külge kleebitud või keevitatud. Otsakus 6a asub täitmisventiil 11 kanduri 1 täitmiseks rõhu all oleva tööainega 2. Samuti on otsakus 6a sensor 4a rõhulüliti kujul, mis võimaldab temperatuuri kasvu põhjuste otsesest kõrvaldamist või signaalina edasist töötlemist elektroonilistes signalisatsiooni- või juhtseadmetes. AJKS võib sisaldada indikatsioonielementi 7 tööaine 2 olemasolu visuaalseks inditseerimiseks. Tegu on väiksema tihedusega elemendiga kui tööaine 2 ja see paikneb kanduris 1.

Näide 2

Joonisel 3a on kujutatud näidet AJKSi kasutamise kohta elektriliste jaotusseadmete kaitsmiseks, kui see paigutatakse DIN-liistule otse jaotusseadmesse, kusjuures see koosneb kaitsmekujulisest kandurist 1, millesse on suletud rõhu all tööaine 2, tööaines 2 on tööaine seisundi andur 4a, mille väljundsignaali kasutatakse vastavalt lahenduse rakendusele temperatuuri kasvu põhjuste otseseks kõrvaldamiseks või töödeldakse signaalina elektroonilistes signalisatsiooni- või juhtseadmetes. Kandur 1 on kohandatud düüsi tekkimiseks 3 tööaine 2 lekkimiseks.

Näide 3

Joonisel 3b on kujutatud näidet AJKSi võre kujul kasutamise kohta elektriliste jaotusseadmete kaitsmiseks, kui AJKS paigutatakse jaotusseadme kattepleki alla.

Näide 4

Joonisel 4 on kujutatud lülitite ja pistikupesade ebasoovitavate termiliste nähtuste eest kaitsmiseks mõeldud AJKSi näidet, mis koosneb kapslikujulisest kandurist 1, kanduri 1 sees on rõhu all tööaine 2, milles on sisemine sensor 4a või väline sensor 4b. Sensorite väljundeid võidakse kasutada temperatuuri kasvu põhjuste otseseks kõrvaldamiseks või töödelda signaalina elektroonilistes signalisatsiooni- või juhtseadmetes.

Näide 5

Joonisel 5 on kujutatud padrunikujulist AJKSi kaablikimpude kaitsmiseks, mis koosneb kandurist 1, millesse on rõhu all suletud tööaine 2, tööaine 2 sees on sensor 4a, mille väljundsignaali kasutatakse vastavalt lahenduse rakendusele kaitstava seadme juhtimisel, kandur 1 on samuti varustatud korgiga 12, mis on kohandatud kaablitega liitmikku paigaldamiseks ja milles on otsakuga 6a varustatud ava. Kandur 1 on kohandatud düüsi tekkimiseks tööaine 2 lekkimiseks.

Näide 6

Joonisel 6 on kujutatud akusüsteemide kaitsmiseks mõeldud AJKSi elemendi näidet. See koosneb kandurist 1, millesse on rõhu all suletud tööaine 2, tööaine 2 sees on sensor 4a, mille väljundsignaali kasutatakse vastavalt lahenduse rakendusele kaitstava seadme juhtimisel. Kandur 1 on kohandatud düüsi tekkimiseks tööaine 2 lekkimiseks.

Süsteemi elementide arv, suurus ja kuju valitakse vastavalt kaitstava akusüsteemi suurusele, kusjuures üksikud elemendid on tehnoloogiliselt ühendatud või toimivad iseseisvalt.

Leiutise põhjal loodud AJKSi lahendust võib kasutada tehnilistes ja tehnoloogilistes seadmetes tekkivate termiliste nähtuste jälgimiseks ja summutamiseks, kusjuures süsteem suudab nii kaitstavat seadet jahutada kui ka vajadusel kustutada kaitstava seadme termilise koormuse kriitiliste piiride ületamisel või muul viisil selles tekkinud tulekahju. Tegu on suuremate ja väiksemate tehnoloogiliste ja elektrooniliste seadmetega, näiteks pistikupesad, lülitid, kaablid, jaotusseadmed, kaablikimpude liitmikud ja ühendused, sõidukite ja muude ajamite mootorid, sõltumata kasutatava energiaallika liigist, juhtsüsteemidest, infotehnoloogia kesksüsteemidest jne.

Claims (9)

1. 1. Automaatne jahutus- ja tulekustutussüsteem, mis on ette nähtud kaitstavasse seadmesse paigaldamiseks, mis sisaldab korrapärast ruumilist mahutit sisaldavat polümeermaterjalist valmistatud kandurit (1) tööaine (2) hoidmiseks, kusjuures rõhu all olev tööaine (2) on suletud kandurisse (1) ja kandur (1) on kohandatud kandurisse (1) ava düüs (3) moodustamiseks tulekustutusaine (2) käivitustemperatuuri saabudes, seejuures tööaine (2) kandur (1) on mõjutatud kaitstava seadme temperatuuri poolt, mis erineb selle poolest, et tööainena (2) on ette nähtud tulekustutusomadustega jahutussegu või lihtsalt tulekustutusomadustega segu, kusjuures süsteem on varustatud kanduri (1) sees oleva tööaine (2) termodünaamilise oleku või tööaine (2) kanduri (1) lekkimise jälgimiseks ja hindamiseks ette nähtud passiivse sisemise anduriga (4a), mis on paigutatud kanduri (1) sisse, ja/või välise anduriga (4b), mis on paigutatud kandurist (1) väljapoole, kuid on sellega ühenduses, ja/või süsteem on varustatud kaitstava seadme lähedale, kuid tööaine (2) kandurist (1) väljapoole paigutatud, kaitstava seadme piirkonnas toimuvate temperatuuriga seotud protsesside hindamiseks ette nähtud vähemalt ühe anduriga (5) ja/või süsteem on varustatud täiendava elemendiga (8), mis on paigutatud kaitstavast seadmest väljapoole ja mis on ette nähtud kaitstava ala ümbruse reaalajas temperatuuritingimuste tuvastamiseks ning süsteemi aktiveerimiseks kohe kaitstava seadme temperatuuri tõustes 30 ºC-ni.
2. 2. Süsteem vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et see on juhtmevabalt ühendatud kaitstava seadme toiteallikast eraldamise süsteemiga.
3. 3. Süsteem vastavalt nõudluspunktile 1 ja/või 2, mis erineb selle poolest, et see on juhtmevabalt ühendatud kaitstava seadme juhtsüsteemiga.
4. 4. Süsteem vastavalt mis tahes nõudluspunktile 1 kuni 3, mis erineb selle poolest, et see on juhtmevabalt ühendatud kaitstava seadme elektroonilise signaaliedastuse süsteemiga.
5. 5. Süsteem vastavalt mis tahes nõudluspunktile 1 kuni 4, mis erineb selle poolest, et see on varustatud veel ühe automaatse jahutus- ja tulekustutussüsteemiga, mille puhul kaitstavas seadmes on seadistatud erinev käivitustemperatuur.
6. 6. Süsteem vastavalt mis tahes nõudluspunktile 1 kuni 5, mis erineb selle poolest, et suuremate kaitstavate seadmete puhul on turvalisuse tõstmiseks paigutatud mitu automaatset jahutus- ja tulekustutussüsteemi.
7. 7. Süsteem vastavalt mis tahes nõudluspunktile 1 kuni 7, mis erineb selle poolest, et kui tööaine (2) hoidmiseks ette nähtud ühtlase kujuga kanduril (1) on üks või mitu ava, on need avad kaetud polümeermaterjalist valmistatud otsadega (6) ja tööaine (2) on suletud kandurisse (1) liimimise või kinni keevitamisega.
8. 8. Süsteem vastavalt nõudluspunktile 7, mis erineb selle poolest, et vähemalt üks kanduri (1) otsadest (6) on varustatud sisemise avaga passiivse anduri (4a) paigaldamiseks.
9. 9. Süsteem vastavalt mis tahes nõudluspunktile 1 kuni 8, mis erineb selle poolest, et vooliku minimaalne pikkus on 10 mm või rohkem ja siseläbimõõt on 3 mm või rohkem.