EE05881B1 - Meetod ja seade kumerpinnaga kehaosas paikneva kehaorgani füsioloogiliste parameetrite määramiseks - Google Patents

Abstract

Leiutise sisuks on meetod ja vastav seade kumerpinnaga kehaosas paikneva kehaorgani füsioloogiliste parameetrite määramiseks, kusjuures kehaosale paigutatakse toroidse südamikuga elektromagnet, mille kuju järgib kehaosa kumerpinda 1/10 kuni 1/1 kumerpinna täisulatusest, kusjuures elektromagnetiga indutseeritakse vahelduv elektrivool piki kumera pinnaga kehaosa, mõõdetakse vahelduvast elektrivoolust tingitud vastussignaal ning vastussignaalist määratakse kehaorgani füsioloogilised parameetrid.

Description

 Tehnikavaldkond

Leiutis kuulub meditsiinitehnika valdkonda, täpsemalt vereringvoolu ja eluskudede hapnikurikka verega varustamise ning sellega seotud organite, eeskätt südame, kopsude ja veresoonkonna ning kogu kardiovaskulaar- ja pulmonaarsüsteemi kui terviku töö kvaliteedi jälgimise (monitoorimise) ja diagnostika tehniliste vahendite hulka. Informatsiooni saamiseks kasutatakse elektrilise ja magnetilise induktsiooni meetodeid.

Tehnika tase

Huvi kardiovaskulaarsüsteemi toimimisega seotud tervisenäitajate mõõtmise ja hindamise vastu on põhjendatud nende prevaleeriva osatähtsuse tõttu raviprotseduuride mahus ja hinnas. Samas on hingamise ja kogu pulmonaarsüsteemi toimimise jälgimise olulisus kasvava iseloomuga eriti just koronaarviiruse üleilmse leviku tõttu (SARS-CoV, Severe Acute Respiratory Syndrome Corona Virus). Kopsuprobleemid on seejuures kujunenud tõsiseks väljakutseks nii akuutsel haigusperioodil kui probleemsete tüsistuse kujunemise tõttu järelravi ajal. Kardiovaskulaar- ja pulmonaarsüsteemi (kardiopulmonaarsüsteem) kooskäsitlus on põhjendatud nii praktilise meditsiini vajaduste põhjal kui füsioloogiliselt – mõlema süsteemi eksisteerimise mõte ja olemus seisneb kudede hapnikuvarustuse tagamises ainevahetuse ehk metabolismi jaoks, mis on eluprotsesside energeetilise vajaduse tagamise mehhanism.

Elektrilise bioimpedantsi kasutamine meditsiinilises diagnostikas on tuntud (Bioimpedance and Bioelectricity Basics by Orjan G. Martinsen and Sverre Grimnes, 3rd ed., 2014). Teada on elektrilise bioimpedantsi rakendamine invasiivsetes südamestimulaatorites, vt Min jt, USA patent 6975903 (patendi kuupäev 13.12.2005) ja Min jt, USA patent 6885892 (patendi kuupäev 26.04.2005), Kink jt USA patent 7894900B2 (patendi kuupäev 22.02.2011) kopsutöö (hingamise sagedus ja maht ning vere hapnikusisalduse tagamine) ja südametöö (löögisagedus ja -maht, verega täitumuse määr ja südame enda energeetiline balanss) hindamiseks ja rütmi juhtimiseks. Impedants määratakse seejuures kontaktse mõõtmise kaudu keha sees ja/või südames (invasiivne mõõtmine).

Invasiivne mõõtmine on küll täpne, kuid tülikas ja kallis ning kaugeltki mitte alati teostatav. Esineb komplikatsioone (veritsemine, põletikud, nakkused) ja võimalikud on halvasti kõrvaldatavad tehnilised rikked, kuna aparatuur asub kas osaliselt või täielikult keha sees.

Elektromagnetvälja on ka varem kasutatud sarnastel eesmärkidel, näiteks elektrilises ja magnetilises impedantstomograafias (EIT ja MIT). MIT puhul on magnetvälja loomiseks seni kasutatud solenoidseid ja planaarseid mähiseid (poole), vt. Lu Ma and M. Soleimani, “Magnetic induction tomography methods and applications: a review“, Meas. Sci. Technol. 28 (2017) 072001 ja Dan Yang et al, "Cardiopulmonary Signal Detection Based on Magnetic Induction", Journal of Sensors, vol. 2017, Article ID 1752560, 9 pages, 2017. https://doi.org/10.1155/2017/1752560. Nimetatud meetodid aga ei võimalda genereerida sobiva kujuga elektromagnetvälja indutseerimaks suunatud elektrivoolu kehas või kehaliikme sees olevas organis, nt näiteks veresoont mööda kulgevat elektrivoolu.

Tehnika tasemest on teada, et nt ümber sõrme või käsivarre paigutatud solenoidi korral tekkiva elektromagnetvälja suurim tihedus on just vastavalt sõrme või käsivarre pinnal (Sun J et al. “An experimental study of pulse wave measurements with magnetic induction phase shift method. Technol Health Care. 2018;26(S1):157-167. doi: 10.3233/THC-174526 ning D Teichmann et al. “MonitoRing – Magnetic induction measurement at your fingertip”, 2013 J. Phys.: Conf. Ser. 434 012084), kusjuures sõrme või käsivarre sees asuvas organis – veresoones – tekitatav elektromagnetväli on lokaalne ja marginaalne. See ei võimalda indutseerida veresoonkonna diagnostikaks vajaliku intensiivsuse ja suunitlusega elektrivoolu.

Tehnika tasemest on teada, et planaarmähise korral on magnetvoog keha sees tugevaim planaarmähise all (keha pinnal) ning väheneb eksponentsiaalselt sügavuse kasvades. Ringikujuline elektrivool ehk pöörisvool indutseeritakse selle magnetvoo poolt planaarmähise all olevasse materjali. Voolutihedus on tugevaim vahetult pooli all. Selle voolu abil saab mõõta küll planaarmähise all oleva materjali elektrilist impedantsi (R. Robaina et al., „Planar coil-based differential electromagnetic sensor with null-offset“, Sensors and Actuators A: Physical, Vol.164, Issues 1–2, 2010, pp.15-21, https://doi.org/10.1016/j.sna.2010.09.008), aga mitte mööda veresoont kulgevale elektrivoolule avalduvat impedantsi.

Leiutise olemus

Käesolev leiutis annab lahenduse oluliste füsioloogiliste näitajate saamiseks mitteinvasiivsel teel, kasutades kehasisese elektrilise pinge ja voolu suhte kaudu avalduva ülekandefunktsiooni mõõtmiseks kehavälist tehnikat. Mõõtmiseks tarvilik elektrivool genereeritakse indutseeritud elektromotoorse jõu (emj) mõjul inimkeha soovitud paigas vahelduva elektromagnetvälja toimel. Seejuures saab kasutada elektromagnetilise välja mõlemat komponenti – nii elektri- kui magnetvälja – kas koosmõjuna või siis kumbagi neist eraldi.

Elektromagnetvälja kaudu indutseeritakse organite eluskudedesse elektromotoorne jõud ning mõõdetakse ära selle jõu mõjul tekkinud elektrilised voolud ja pinged, mille omavaheliste suhete kaudu avalduvad ülekandefunktsioonid, mis iseloomustavad mõõdetavaid objekte (organeid, nende osiseid ning kudesid, kaasa arvates üksikrakud ja nendest koosnevad struktuurid). Tuntuimad ülekandefunktsioonid on elektripingete ja voolude jagatised, mis avalduvad kas elektrilise bioimpedantsi (electrical bioimpedance; füüsikalise dimensiooniga Ohm), või sellele vastava pöördvõrdelise suuruse, elektrilise bioadmitantsi (electrical bio-admittance; füüsikalise dimensiooniga Siemens) kujul. Samas on kasutusel voolude või teatud pingete omavahelised informatiivsed suhted ilma füüsikaliste dimensioonideta.

Leiutise peamised rakendused kuuluvad arteriaalsüsteemi ja selle osade, kaasa arvatud aordi, arterite, arterioolide ja kapillaaride verevoolu ja vererõhu kõveratega seotud parameetrite (maht, rütm ja kiirus ning iseäralikud ajahetked ja vastavad nivood ning nende suhted) ülesvõtmise juurde. Selle juurde käib samuti südame poolt tekitatud pulsipaisu iseloomu ja liikumise näitajate (asukoht, maht ja kiirus ning nende varieerumine) äramärkimine ja kopsutöö efektiivsuse näitajate (hingamise sagedus ja hingetõmbe maht, hingamise keskmine minutimaht, hapnikuülekande efektiivsus) esiletoomisega. Leiutis käsitleb nii elektrilise bioimpedantsi ja -admitantsi mõõtmisel põhinevat meetodit kui aparatuuri selle meetodi teostamiseks/rakendamiseks.

Leiutisekohane meetod kumerpinnaga kehaosas paikneva kehaorgani füsioloogiliste parameetrite määramiseks sisaldab järgmisi samme: kehaosale paigutatakse toroidse südamikuga elektromagnet, mille kuju järgib kehaosa kumerpinda 1/10 ulatuses kuni täisulatuses 1/1 kumerpinnast, elektromagnetiga indutseeritakse vahelduv elektrivool piki kumera pinnaga kehaosa ning mõõdetakse vahelduvast elektrivoolust tingitud

vastussignaal ning vastussignaalist määratakse kehaorgani füsioloogilised parameetrid. Füsioloogilised parameetrid võivad olla kopsu- ja südame- ja veresoonkonna töö parameetrid. Elektromagneti voolu (ergutussignaali) genereerimiseks ja vastussignaali parameetrite mõõtmiseks kasutatakse tuntud lahendusi. Ka mõõtetulemustest füsioloogiliste parameetrite leidmiseks kasutatakse tuntud meetodeid.

Ühe teostamise näite kohaselt iseloomustab meetodit, et kehasisese vooluringi sulgemiseks kasutatakse kahte omavahel elektriliselt ühendatud, kummalegi poole toroidse südamikuga elektromagnetit asetatud mahtuvuslikku või galvaanilist elektroodi. Näiteks, kahe omavahel elektriliselt ühendatud elektroodi abil lülitatakse anatoomilised osad suletud vooluringist välja. Näiteks, kaks elektroodi ühendatakse elektriliselt läbi lühistava ampermeetri või sellega ekvivalentselt toimiva elektroonikalülituse, nt vool-pinge-muunduri, vastussignaali voolutugevuse mõõtmiseks.

Eelistatult, vastussignaali voolutugevus mõõdetakse toroidse südamikuga voolutrafoga.

Ühe teostamise näite kohaselt vooluring suletakse läbi keha ümber paigutatud elektrijuhtivusega vöö. Teise teostamise näite kohaselt kehasisene vooluring suletakse läbi elektrijuhtivusega abivahendi. Selliseks abivahendiks võib olla spordivahend, nt jalgratta või mootorratta juhtraud, treeningu- ja rehabilitatsioonivahendite käepidemed, auto ja muude liikumisvahendite rool. Veel ühe teostamise näite kohaselt kehasisene vooluring suletakse läbi rõivaesemesse integreeritud elektrit juhtiva elemendi.

Veel ühe teostamise näite kohaselt vooluring suletakse ühendusseadmega, mille kaudu teostub käte omavaheline ühendus mahtuvuslikult, magnetiliselt, optiliselt või elektromagnetilise lähivälja kommunikatsiooni kaudu. Leiutisekohane seade kumerpinnaga kehaosas paikneva kehaorgani füsioloogiliste parameetrite määramiseks sisaldab toroidse südamikuga elektromagnetit, mille kuju järgib kehaosa kumerpinda 1/10 kuni 1/1 ulatuses kumerpinnast, vahelduva elektrivoolu generaatorit ning vastussignaali mõõtmise ja töötlemise vahendit.

Ühe teostamise näite kohaselt on toroidse südamikuga elektromagneti südamikule spiraalselt keritud mähis, mis on ühendatud vahelduva elektrivoolu generaatoriga.

Ühe teostamise näite kohaselt sisaldab seade täiendavalt vahendit elektromagneti indutseeritud ja keha läbiva elektrivoolu sulgemiseks. Näiteks, vahendiks on kahte kätt omavahel ühendav elektrit juhtiv komponent, näiteks metallese. Vahendiks võib olla kätt ja keha ühendav elektrit juhtiv komponent. Vahendiks võib olla keha või ümara kehaosa ümber asetsev vöö.

Ühe teostamise näite kohaselt mõõtmise ja töötlemise vahend sisaldab voolutrafot vastussignaali mõõtmiseks.

Eelistatult, seade sisaldab ampermeetrit elektrivooluna avalduva vastussignaali mõõtmiseks. Seade võib sisaldada voltmeetrit elektripingena avalduva vastussignaali mõõtmiseks.

Vastussignaali mõõtmise ja töötlemise vahend sisaldab elektroonikaseadet füsioloogiliste parameetrite saamiseks indutseeritud voolu ja vastussignaali mõõtmise tulemustest. Vastavad seosed elektrilise vastussignaali ja füsioloogiliste parameetrite vahel on tuntud.

Jooniste loetelu

Joonisel fig 1A on leiutise ühe teostusnäite kohane toroidse südamikuga sensori skeem ning joonisel fig 1B sama sensor.

Joonistel fig 2A ja 2B on leiutise teise ja kolmanda teostusnäite kohased toroidse südamikuga sensorid

Joonis fig 3A näitab magnetvälja kuju ja suunda ning indutseeritud voolu suunda leiutisekohase toroidse südamiku korral randmele asetatuna ning joonis fig 3B demonstreerib toroidse südamiku magnetvälja tekitamist ja selle indutseeritavat voolu juhtivas materjalis, nt veresoones.

Joonis fig 4A demonstreerib mõõtmist voolukontuuriga, mis on suletud kehaga galvaaniliselt või läbi mahtuvuse ühendatud vöö kaudu.

Joonis fig.4B demonstreerib mõõtmist voolukontuuriga, mis on suletud läbi seongus olevate käte galvaaniliselt ning läbi kätevahelise mahtuvuse.

Joonis fig. 4C demonstreerib mõõtmist voolukontuuriga, mis on suletud käte vahel oleva elektrit juhtiva vahendi kaudu.

Joonis fig. 4D demonstreerib mõõtmist voolukontuuriga, mis on suletud käte vahel asetseva ühendusseadme abil, mille kaudu toimub elektriline ühendamine elektrijuhtivuse, mahtuvusliku või induktiivse sidestuse ning elektromagnetvälja kaudu.

Joonis fig 5 kujutab mõõdetud signaali kõverat, mis sisaldab nii kopsutegevusest kui südametegevusest tingitud komponente. Kõver demonstreerib mõõtetulemust, mis on saadud joonistel fig 4A, 4B, 4C ja 4D toodud rakendustega.

Joonis fig 6A kujutab randmele paigutatud toroidse südamikuga sensorit koos mõõteseadmega, kusjuures voolukontuuri sulgemiseks kasutatakse kahele poole sensorit asetatud elektroodi. Joonisel fig 6B on toodud foto joonisel fig 6A toodud sensori skeemi katselahendusest.

Joonisel fig 7 kujutab mõõdetud südametöö kõverat, mille amplituudi aeglane muutumine on tingitud hingamisest.

Leiutise teostamise näited

Leiutisekohane sensor esimese teostusnäite kohaselt on kujutatud joonisel fig 1A. Sensor on paigaldatud ümber kehaosa, nt käsivarre 1, kusjuures sensor sisaldab toroidset südamikku 2, millele keritud mähis 3 on ühendatud vahelduvvoolugeneraatoriga 4. Joonisel fig 1B on sama seadme foto, millel on näha toroidne südamik 2, mähis 3 ja vahelduvvoolu generaator 4.

Joonistel fig 2A ja 2B on alternatiivsed, avatud magnetahelaga sensorite näited. Toroidne südamik 2 ei pea olema magnetiliselt suletud, vaid võib olla vaid teatav osa toroidist, nt 1/2 kuni 1/8 osa toroidist.

Joonis fig 3A näitab magnetvälja kuju ja suunda ning indutseeritud voolu suunda leiutisekohase toroidse südamiku korral randmele asetatuna. Südamikus 2 tekitab mähist 3 läbiv magneetimisvool im magnetvoo 5, mis indutseerib elektrivoolu ii, mille suurus sõltub elektritakistusest käsivarre suunal. Indutseeritud elektrivool ii suundub peamiselt läbi veresoonte nii magnetvälja sellekohase suunamise tõttu kui seetõttu, et vere elektrijuhtivus on mitu korda suurem kui ümbritsevatel eluskudedel.

Joonis fig 3B kujutab toroidse südamiku magnetvälja tekitamist ja selle indutseeritavat voolu juhtivas materjalis, nt veresoones. Elektromagnetilise induktsiooni füüsikaline põhimõte tuleneb Faraday seadusest. Elektrivool mähises 3 keerdude arvuga N tekitab toroidses südamikus magnetvoo 5 tihedusega B, mis suletud elektriahela korral

indutseerib N-kordse tugevusega elektrivoolu toroidse südamiku ava läbivas suunas, nagu on paigutatud elektrijuhe 6, milleks võib olla nt veresoon. Protsess on pööratav, sama lülitus sobib toroidse südamiku ava läbiva voolu, nt veresoones kulgeva voolu, mõõtmiseks. Moodustub voolutrafo, mis on kasutatav kehas, nt käsivarres indutseeritud ja veresoont pidi kulgeva elektrivoolu tugevuse mõõtmiseks.

Elektrivool saab voolata ainult suletud vooluringis. Kuigi inimese vereringe on suletud süsteem arteriaalse ja venoosse veresoonkonna kaudu, on keeruline indutseerida voolu ühtlaselt läbi kogu keha. Üheks lahenduseks on sulgeda vereringesüsteem kunstlikult huvipakkuva lõigu osas, näiteks lisaelektroodidega, vt joonised fig 6A ja 6B. Lisaelektroodid on eelistatult nahapealsed ja mitteinvasiivsed, näiteks galvaanilise või mahtuvusliku ühenduse kaudu naha pinnal. Joonisel fig 7 on kujutatud südametööst tingitud verevoolu pulsatsiooni ja selle mahtu ning iseloomu näitav kõver, mis on mõõdetud vastavalt joonistel fig 6A ja 6B toodud prototüüpse seadmega. Kõvera aeglane lainetus näitab kopsuhingamise mõju südametööle. Siiski, põhimõtteliselt võib kasutada ka invasiivseid elektroode, näiteks peenikesi nõelelektroode (mikromeetri mõõdus), mis on torgatud naha sisse alla millimeetrisse sügavusse. Teatud juhtudel võib olla otstarbekas kasutada invasiivseid mooduseid, mil mikroelektroodid on torgatud veresoonde valitud kohas.

Üks alternatiivne vooluahela sulgemise võimalus on kujutatud joonisel fig 4A. Indutseeritud voolu ii ring on suletud kätt ja keha ühendava vöö 7 kaudu läbi käsi-rihmkeha-vahelise elektrijuhtivuse ning elektrilise mahtuvuse. Sel juhul saadakse suletud vooluring, milles on süda-kops-veresooned.

Teine alternatiivne vooluahela sulgemise võimalus on kujutatud joonisel fig 4B, kus vooluring on suletud seongus olevate käte 8 vahelise elektrijuhtivuse ja mahtuvuse kaudu.

Kolmas alternatiivne vooluahela sulgemise võimalus on kujutatud joonisel fig 4C, kus vooluring on suletud käsi ühendava elektrit juhtiva vahendi 9 kaudu, milleks on toru, latt, kang, juhtrool või muu elektrit juhtivast materjalist vahend, nt spordivahend, nt suusa- või käimiskepid, jalgratta või mootorratta juhtraud, treeningu- ja rehabilitatsioonivahendite käepidemed, auto vm liikumisvahendi rool.

Neljas alternatiivne vooluahela sulgemise võimalus on kujutatud joonisel fig 4D, kus indutseeritud voolu ring on suletud kätega galvaaniliselt või mahtuvuslikult ühendatud

vahenditega 10 ja 11, mis on omavahel seotud ühendusseadmega 12, mille kaudu sulgub vooluring. Sulgumine toimub galvaaniliselt (traadi, juhtme, kaabli, lindi, punutise või muu elektrit juhtiva vahendi kaudu), mahtuvuslikult (kondensaatori või muu elektrimahtuvust omava struktuuri kaudu), magnetiliselt (transformaatori või muu induktiivset sidestust võimaldava struktuuri kaudu) või kõrgsagedusliku elektromagnetilise lähivälja abil, kaasa arvates raadiosidetransiiveri (transmitterreciever) kaudu läbi õhu või muu dielektrilise materjali kaudu ning samuti läbi optilise sidestuse.

Joonisel fig 5 on kopsu hingamisele vastav kõver (suure amplituudiga aeglane laine) ning südametööst põhjustatud pulsatsioon (väikese amplituudiga kiired sakid) selle peal. Kõver on saadud joonistel 4A, 4B, 4C ja 4D esitatud rakendustest. Prevaleerib hingamisele vastab komponent, kuid südametööle vastava komponendi amplituud sõltub paljuski konkreetsest lahendusest (suurim joonisel 4D toodu korral).

Joonisel fig 6A kujutab lahendust, kus vooluring on suletud lokaalselt randme osas kahe täiendava juhtivast materjalist elektroodi 13 ja 14 abil, nende omavahelise elektrilise ühenduse 15 kaudu sulgub indutseeritud vool ii, kusjuures elektroodidel on kontakt kehaga läbi galvaanilise elektrijuhtivuse ning elektroodide ja keha vahelise elektrilise mahtuvuse.

Selline vooluringi sulgemise moodus annab võimaluse ühendada elektriliselt käsivarsi, õlavarsi ning õlgu ja nende osi omavahel (näiteks käsivarre osa randmest kuni määratud kohani, mis võib ulatuda mõnest sentimeetrist kuni küünarnukini välja, vt Fig 6B) ning ühendada ka muid kehaosi elektrivoolu sulgemise eesmärgil.

Joonisel fig 6B on foto kasutamise näitest, mis on toodud joonisel fig 6A. Randme peale on kinnitatud toroidse sensori mähis 3, mis indutseerib piki käsivart kulgeva elektrivoolu. Lisatud on kaks kuldset elektroodi 13 ja 14, mille vaheline elektriline traatühendus 15 sulgeb vooluringi. Vahelduvvoolugeneraatorit ja detektorit sisaldava elektroonikalülituse 16 abil saame mõõta verevoolu pulsatsiooni mahtu ja iseloomu randmeosas elektroodide 14 ja 15 vahelises randmelõigus.

Elektriliselt ühendatud elektroode võidakse kasutada ka anatoomiliste osade väljalülitamiseks suletud vooluringist elektroodide lühistamise kaudu.

Claims (20)

1. 1. Meetod kumerpinnaga kehaosas paikneva kehaorgani füsioloogiliste parameetrite määramiseks, mille kohaselt vahelduvvoolu ergutusega elektromagnetiga indutseeritakse kehaorganis elektromagnetväli ning mõõtevahendiga mõõdetakse elektromagnetväljale vastav vastussignaal kehaorganil ning vastussignaalist määratakse kehaorgani füsioloogilised parameetrid, mida iseloomustab see, et kehaosale paigutatakse toroidse südamikuga elektromagnet, mille kujuga järgitakse kehaosa kumerpinda 1/10 kuni 1/1 kumerpinna täisulatusest, kusjuures elektromagnetiga indutseeritakse vahelduv elektrivool suletud vooluringis piki kumerpinnaga kehaosa.
2. 2. Meetod vastavalt punktile 1, mida iseloomustab see, et kehaosasisese vooluringi sulgemiseks kasutatakse kahte omavahel elektriliselt ühendatud, kummalegi poole toroidse südamikuga elektromagnetit asetatud mahtuvuslikku või galvaanilist elektroodi.
3. 3. Meetod vastavalt punktile 2, mida iseloomustab see, et kahe omavahel elektriliselt ühendatud elektroodi abil eraldatakse kehaosa anatoomilised osad suletud vooluringist.
4. 4. Meetod vastavalt punktidele 2 kuni 3, mida iseloomustab see, et kaks elektroodi ühendatakse elektriliselt läbi lühistava ampermeetri või sellega ekvivalentselt toimiva elektroonikalülituse vastussignaali voolutugevuse mõõtmiseks.
5. 5. Meetod vastavalt punktile 4, mida iseloomustab see, et kaks elektroodi ühendatakse elektriliselt läbi lühistava vool-pinge muunduri.
6. 6. Meetod vastavalt punktidele 1 kuni 5, mida iseloomustab see, et vastussignaali voolutugevus mõõdetakse toroidse südamikuga voolutrafoga.
7. 7. Meetod vastavalt punktidele 1 kuni 6, mida iseloomustab see, et kehaosasisene vooluring suletakse läbi keha ümber paigutatud elektrijuhtivusega vöö.
8. 8. Meetod vastavalt punktidele 1 kuni 6, mida iseloomustab see, et kehasisene vooluring suletakse läbi elektrijuhtivusega vahendi.
9. 9. Meetod vastavalt punktile 8, mida iseloomustab see, et vahendiks on spordivahend, jalgratta või mootorratta juhtraud, treeningu- ja rehabilitatsioonivahendite käepidemed, auto ja muude liikumisvahendite rool.
10. 10. Meetod vastavalt punktile 8, mida iseloomustab see, et kehasisene vooluring suletakse läbi rõivaesemesse integreeritud elektrit juhtiva elemendi.
11. 11. Meetod vastavalt punktidele 1 ja 2, mida iseloomustab see, et vooluring suletakse ühendusseadmega, mille kaudu teostatakse käte omavaheline ühendus mahtuvuslikult, magnetiliselt, optiliselt või elektromagnetilise lähivälja kommunikatsiooni kaudu.
12. 12. Seade kumerpinnaga kehaosas paikneva kehaorgani füsioloogiliste parameetrite määramiseks punktis 1 esitatud meetodiga, mis sisaldab vahelduvvoolu generaatoriga ühendatud vahelduvvoolu ergutusega elektromagnetit kehaorganis elektromagnetvälja indutseerimiseks ning mõõtevahendit elektromagnetväljale vastava vastussignaali mõõtmiseks kehaorganil ning vastussignaalist kehaorgani füsioloogiliste parameetrite määramiseks, erineb selle poolest, et elektromagnet on toroidse südamikuga elektromagnet, mille kujuga on järgitud kehaosa kumerpinda 1/10 kuni 1/1 kumerpinna täisulatusest ning elektromagneti südamikule on spiraalselt keritud mähis, mis on ühendatud vahelduva elektrivoolu generaatoriga ning vahendit elektromagneti indutseeritud ja keha läbiva elektrivoolu sulgemiseks.
13. 13. Seade vastavalt punktile 12, mida iseloomustab, et kehaosaks on käsi.
14. 14. Seade vastavalt punktile 13, mida iseloomustab see, et vahend keha läbiva elektrivoolu sulgemiseks on kahte kätt omavahel ühendav elektrit juhtiv komponent.
15. 15. Seade vastavalt punktile 14, mida iseloomustab see, et vahend on metallese.
16. 16. Seade vastavalt punktile 13, mida iseloomustab see, et vahend keha läbiva elektrivoolu sulgemiseks on kätt ja keha ühendav elektrit juhtiv komponent.
17. 17. Seade vastavalt punktile 16, mida iseloomustab see, et vahend on keha või ümara kehaosa ümber asetsev vöö.
18. 18. Seade vastavalt punktidele 12 kuni 17, mida iseloomustab see, et vastussignaali mõõtmise ja töötlemise vahend sisaldab voolutrafot vastussignaali mõõtmiseks.
19. 19. Seade vastavalt punktidele 12 kuni 18, mida iseloomustab see, et vastussignaali mõõtmise vahendiks on ampermeeter.
20. 20. Seade vastavalt punktidele 12 kuni 18, mida iseloomustab see, et vastussignaali mõõtmise vahendiks on voltmeeter.